Päästeamet: gaasiga seotud väljakutsete arv on kasvanud

Päästeametil tuleb igal nädalal reageerida väljakutsetele, mis on seotud vingugaasiga, seda nii gaasiküttega, aga ka tahkeküttega köetavatesse kodudesse.

2018. aasta 22. novembri seisuga on Päästeamet reageerinud 446 gaasisündmusele (ehk kõik gaasiga seotud päästesündmused, sh vingugaasisündmused), mida on rohkem kui eelmisel aastal kokku. Eelmisel aastal käis Päästeamet 416 gaasiga seotud väljakutsel.

„Vingugaasi võib tekitada isegi tavaline toidukõrbemine, kuid igapäevaelus on põhiline vingugaasi tekitaja ikkagi liiga vara kinni pandud ahjusiiber, aga ka halva tõmbega gaasiboiler või valesti reguleeritud gaasipliit. Seega võib inimesel vingugaasimürgitus tekkida ka siis kui põlengut ei ole,“ selgitas Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe.

„Viimasel ajal on palju küsitud, et kuhu tuleb vingugaasiandur paigaldada. Õige vastus on see, et tuleb järgida kasutusjuhendis toodud tootja juhiseid, sest vingugaasiandureid on erinevaid ning nende paigaldamise tingimused võivad samuti erineda.“ selgitas Tagne Tähe.“ Mitmekorruselise elamu puhul soovitame vingugaasianduri paigaldada igale korrusele, võimalusel ka igasse eluruumi.“

1. jaanuarist 2018 on Eestis kohustuslik paigaldada vingugaasiandur kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Eelkõige on sellisteks seadmeteks gaasil töötavad veesoojendid. Päästeamet soovitab paigaldada vingugaasiandur ka siis, kui kodus on puuküttel ahi, kamin, pliit, katel jms, mis võivad samuti ohtlikku vingugaasi tekitada.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised