Välismaalane üüriliseks? Miks mitte!

Eestisse õppima ja tööle asuvate välismaalaste arv suureneb iga aastaga, samas tempos kasvab nende vajadus elamispinna järele, eriti Tallinnas ja Tartus. Oma kogemuste põhjal võin öelda, et juba ammu on aeg jätta umbusklik suhtumine välismaalastesse minevikku, kirjutab kinnisvaramaakler Signe Haljas Arco Vara blogis.

Kui veel kümme aastat tagasi arvasime, et Eesti pole välisüliõpilastele atraktiivne maa, siis juba 2016. aasta sügisel õppis meil ligi 4000 välisüliõpilast. Välistudengid moodustavad 8,2% kogu üliõpilaskonnast, magistri- ja doktoriõppes 14%. Üle kolmandiku välistudengitest on Soomest, teisel kohal on Venemaalt pärit tudengid. Kõige rohkem õpivad välisüliõpilased ärinduse, halduse ja õiguse erialadel.

Eestisse õppima ja tööle asuvate välismaalaste arv suureneb iga aastaga. Kahjuks pelgavad paljud neid üürikorteri otsinguil aidata. Korteriomanikel pole selgust, mida välismaalasele üürimisel tegema peaks, milliseid andmeid tähele panna, milliseid seadusi järgida. Peljatakse keelebarjäärist ja kultuurilistest erinevustest tingitud probleeme, samuti ohtu, et üürimaksed võivad jääda laekumata. See seab Eestisse ajutiselt elama asuvad välismaalased keerulisse olukorda.

Minu kogemused välismaalastele üürikorteri vahendamisel näitavad aga, et selles ei maksa tonti näha: mul pole ette tulnud mitte ainsatki ebameeldivat kogemust.

Miks lisada välismaalased oodatud üürilevõtjate hulka? Loe Arco Vara blogist

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised