(Sisuturundus)Kuidas leida majja kõige sobivam tulease?

Mis on sisuturundus? >

Majja tuleaseme planeerimisel tuleks enne eelkõige läbi mõelda, kas seda soovitakse kütmise või silmailu pärast ning langetada valik lähtuvalt sellest, ütleb Koltsi Kaminad OÜ juhatuse liige Andrus Konga.

Tänapäevastesse majadesse projekteeritakse mitmeid küttesüsteeme: põrandaküte, soojuspump, gaasiküte jm, kuid elav tuli – olgu see kaminas või ahjus – muudab iga kodu õhustiku hubasemaks ning võib olla samas omamoodi disainielemendiks. Tulease täidab ka lisakütteseadme funktsiooni, eriti arvestades, et talvel krõbeda külmaga väheneb paljude soojuspumpade kasutegur ning ka põrandaküte võib osutuda kulukaks. Näiteks pärast aastate tagust suurt elektrikatkestust ei tohigi Soomes ehitada eramaju ja ridaelamuid alternatiivse puidukütteseadmeta.

Tulease planeeri majja ehituse algfaasis

Enne kui tuleaseme disaini või tüübi juurde asuda, tuleks siiski konsulteerida kõigi majaehituse osapooltega kohe esimesel ehituskoosolekul, kus on nii tellija, järelevaataja, potentsiaalne ehitaja kui ka arhitekt. Vahel asutakse tuleaset valima alles siis, kui majakarp hakkab valmis saama. Kliendi lähteandmed jõuavad sel juhul küll salongi, kus palutakse spetsialistidel lahendus välja mõelda, kuid hilisemas ehitusfaasis võib kokku põrgata mitmete probleemidega.

Spetsialistid vaatavad sel juhul majaprojekti üle ning teevad selle põhjal otsuse, kas tuleaseme paigaldus nii-öelda tagantjärele on üldse reaalne. On juhtunud ka nii, et klient soovib küll koju tuleaset, ent projektipõhiselt selgub, et valitud kohta kaminat või ahju ehitada ei saa. Ideaalis peaks projektis tuleaseme koht kajastuma. Juhtub ka seda, et kuigi projektil on koht märgitud, selgub teise korruse laeni jõudes, et laetala jääb ette. Nii peab hakkama taas nuputama, kuidas korstnalahendust talast mööda ehitada.

Samuti võib korstnaga tekkida probleeme ka valmismaja puhul. Kui kaminat projektis ette nähtud polnud, tuleb teha projekti muudatus. Uus ehitusseadus muudab paberitöö lihtsamaks: vaja on kutsetunnistusega eksperdi eskiisprojekti, mis kinnitatakse kohalikus omavalitsuses (KOV). Kui enne tuli vastav luba saada ka päästeametist, korraldab ja kooskõlastab KOV nüüd sellegi.

Küll aga tuleks igasuguste muudatuste korral nii välisfassaadil kui ka interjööris konsulteerida maja projekti teinud arhitektiga. Kui korsten soovitakse viia välisseinale, muudab see maja välimust ning arhitekt ei pruugi olla sellega nõus, sest arhitektuurilised joonised on kaitstud autoriõigusega.

Kas ahi või kamin?

Tuleaseme valimisel majja peaks paika panema, kas seda soovitakse kütmise või silmailu pärast. Ahju puhul kehtib kuldreedel, et seda köetakse kütteperioodi jooksul üks kord: sügisel alustad, kevadel lõpetad. Põhjus selles, et kuna ahju lõhub kõige rohkem pidev soojenemine ja jahtumine ehk paisumine ja kahanemine. Kaminat aga ei pea pidevalt kütma, vaid vastavalt sellele, kuidas on aega või soovi, seega sobib see pigem kiirema elutempo puhul. Puiduga kütmisel tuleb mängu ka see, kus küttematerjali ladustada, seega peab puude jaoks olema panipaik.

Soovi korral saab ka kaminat panna soojust salvestama, kui juhtida suits läbi salvestavate elementide ehk soojamüüri – nii valmib kaminaahi.

Salongidest saab osta ka valmiskaminaid, ent peamiselt eelistatakse neid juba valmismajja või korterisse. Valmiskaminate pluss on kerge paigaldamine, kuid miinuseks piiratud disainivõimalus ja vähene efektiivsus, kuna taoline kamin ei salvesta soojust. Sooja hoiab ikkagi mass: 100 kilo hoiab sooja tunni, 200 kilo kahe tunni jagu kivi puhul, teras aga jahtub maha kiiremini.

Efektiivseim Eesti kliima jaoks on veesärgiga ühendatud kamin. See eeldab katlaruumi olemasolu, kus on akupaak, millesse ühendatud näiteks maa- või õhksoojuspump ning kas või päikesepaneelid. Kaminat küttes tuvastab süsteem automaatselt, kas temperatuuri tõsta või langetada. Kuigi tegu kulukaima lahendusega, tasub see pikas perspektiivis ära. Tavasüsteemiga võrreldes tehakse hinnavahe tasa paari-kolme aastaga.

Tasuvuse määrab kütmissoov

Soovi korral saab panna kaminat soojust salvestama – selleks tuleb suunata suits läbi soojasalvestatavate elementide. Nii muutub kamin ahjuks, kuid samas ei pea loobuma disainist ja suurest kaminasüdamikust, vaid saab korstnasse mineva soojuse enda kasuks ära kasutada. See on hetkel üks populaarsemaid lahendusi, sest võrreldes ahju ehitamisega annab see disainile ja disaineritele oluliselt rohkem vabadust.

Aina enam koguvad traditsiooniliste tuleasemete kõrval populaarsust ka gaasikaminad, mis võivad osutuda suhteliselt efektiivseks. Gaasikamin eeldab üldiselt gaasil põhinevat küttesüsteemi, kuid soovi korral saab seda ühendada ka ballooniga. Ühtlasi räägib nende kasuks mugavus: lülitad tööle puldist või telefonirakendusest. Näiteks saab panna kaminat end poole tunni pärast välja lülitama ning majaomanik saab rahuliku südamega uinuda. Praktika kohaselt paigaldatakse neid palju just magamistuppa.

Kuna gaasikaminate puhul on tegemist suletud süsteemiga, võtab kamin õhu väljast ning suunab ka õhuülejäägid majast välja. Nii ei tarbi gaasikaminad ruumi õhku ning samas ei mõjuta nende tööd ka ventilatsiooniseadmed. See on üks suuremaid erinevusi gaasi- ja tavakaminate vahel.

Üks variant on ka biopiiritusel töötavad kaminad, mis tänapäeval samuti integreeritavad ning nutiseadmest juhitavad. Miinuseks nende puhul on õhuniiskuse vähenemine. Ka biokamin tarbib põlemisprotsessiks toas olevat hapnikku, seega tuleb tagada piisav hapniku pealevool.

Euroopas on täna ligi 70% müüdavatest tahkekütteseadmetest pelletküttel. Tegemist on taastuvenergiaga, mida erinevalt halupuust saab valmistada igasugustest puidujäätmetest, olles samas suhteliselt soodsa hinnaga ning väga suure kasuteguriga. Pelletkamin on väga mugav, sest pelleteid ei pea varuma, vaid saab kotihaaval osta. Eestis ei ole pelletkamin veel nii populaarne, sest traditsiooniliselt meeldib meile vaadata suurt leeki, mida aga pellet ei paku. Tõenäoliselt saavutab aga eestlaste praktiline meel siin varsti võidu ning tõenäoliselt on mõne aasta möödudes pellet ka meil valdavaks kütteliigiks. Seda enam, et pelletitööstus on Eestis väga hästi arenenud ning juba täna katab Eesti pelletitööstuste paari-kolme päeva toodang ära riigi kogu aasta küttevajaduse.

Kõigi kaminate ja ahjude tasuvuseni jõudes peab taas arvesse võtma, kui tihti kütta soovitakse. Kui inimesel on aega kütta vaid korra nädalas, mängib efektiivsus väikest rolli ning pigem tuleks lähtuda disainist või hinnast.

Üheksa korda mõtle läbi, üks kord otsusta

Tuleasemele kuluv eelarve tasub korralikult läbi vaadata ning osta hinna asemel kvaliteeti. Kahekorruselise maha puhul kujuneb eelarveks enamasti 1500–2000 eurot korstna ja 3000–5000 eurot kamina või ahju puhul, seega kokku peaks planeerima kuluks 5000–8000 eurot. Ühekorruselise maja puhul väheneb eelarve kuni tuhande euro võrra.

Soodsamate variantide asemel soovitame otsus korralikult läbi mõelda ning pigem käia välja pisut suurem summa. Mööblit või seinavärvi saab vajadusel vahetada, ent tuleaset mitte. Kui viie aasta pärast mõelda, et pidanuks kamina ukse planeerima külje asemel ettepoole, tähendab see uue küttekolde ehitust ning suurt lisakulu.

Valikule annab kindlust juurde näiteks 3D-pilt kaminast, et klient näeks, millise kamina ta saab ning paigaldaja teaks, mida ehitada – proportsioonid, disainilahendus jm on kliendil silme ees. Vajadusel saab pilti ka muuta, et lõpplahendusega jääks rahule kõik osapooled.

Iga seade eeldab korralikuks toimimiseks pidevat hooldust

Seadusest lähtuvalt peab kaminat ja korstnat puhastama vähemalt korra aastas, kuid kui tegemist on põhiküttega, peaks puhastamine toimuma tihedamini. Lihtne reegel on, et iga 10 ruumi ehk tihumeetri kütmise järel tuleks tulekolle, lõõrid ja korsten üle vaadata. Eramajas võib seda ise teha, kuid korteri, rida-, korrus- ja paarismaja puhul peab kutselise korstnapühkija kutsuma igal aastal. Samad normid kehtivad pelletkamina ja -ahju puhul.

Ka sel juhul, kui kütmine toimub väga harva, näiteks kord-paar kuus, tasub siiski seadust järgida ning kutselise korstnapühkija teenuseid kasutada. See on vajalik kasvõi juhul, kui aset leiab kindlustusjuhtum, sest kindlustusel on õigus keelduda hüvituse tasumisest, kui puudub ametlik dokument küttekolde nõuetekohase puhastamise kohta.

Puude ja pelletitega köetavate kollete iganädalase hoolduse hulka kuulub ka ahju või kamina puhastamine põlemisest tekkinud tuhast ja tahmast. Gaasi- ja biokaminad seevastu on hooldusvabad.

Tuleasemele kuluv eelarve tasub korralikult läbi vaadata ning osta hinna asemel kvaliteeti.

Koltsi Kaminad
Tallinnas Järve keskuses asuv Koltsi Kaminad tegeleb sisekaminate müügi ja paigaldusega, välikaminate ehituse ja kujundamisega, loodus- ja dekoratiivkivide müügi ja paigaldusega. Samuti müüakse ning paigaldatakse kaminatele soojasalvestavaid lõõrisüsteeme ja korpuseid. Kliendile ollakse abiks nii sobiva kamina leidmisel, selle paigaldusel kui ka hooldusel ja järelhooldusel. Koltsi Kaminatel on Eesti turul ligi 20aastane kogemus, tänu millele on ettevõttel oskust anda nõu nii praktilisest küljest ning ka disainiaspektist.

koltsikaminad.ee
Järve keskuse 0-korrus (Pärnu mnt 234/238); info@koltsikaminad.ee või (+372) 614 0295

Galerii

Sisuturundus (ST) on oma kauba, teenuse või firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. Vormilt sarnaneb ST kvaliteetsele meediale, mistõttu on väga oluline, et ST oleks lugeja või vaataja jaoks ühemõtteliselt eristatud. ST on uudne ja moodne turundusviis, mille puhul jagatakse klientidega ka infot, mis varem jäi vaid siseringi teada. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

Osale arutelus Saada sõbrale Prindi

Osale arutelus

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Seotud lood

Kuva rohkem

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised