6. juuni 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Saksa Valitsuse nägemus tekkiva augu katmiseks koosneb kahest põhilisest osast: energiasäästust ning taastuvenergia laiemast kasutamisest. Selleks, et neid mõlemaid rakendada, tuleb investeerida miljardeid eurosid. Samas ei ole võimalik elektrisüsteemi tuumajaamade poolt toodetavat baaselektri tootmist kuidagi asendada vaid ilmast sõltuva taastuvelektri toodanguga. Stabiilse elektritootmise võimekuse tagamiseks tuleb rajada ka uusi maagaasil ja kivisöel töötavaid jaamasid, mis töötavad siis kui näiteks tuult ei puhu.

See kõik tähendab seda, et lähiaastatel alustab Saksamaa suurt investeerimisprogrammi nende elektrijaamade rajamiseks, elik nõudlus uute taastuvelektrijaamade ning ka fossiilkütustel töötavate jaamade osas Euroopa ja ka maailma mastaabis suureneb oluliselt. See toob endaga kaasa elektrijaamade ja ka elektrivõrkude rajamiseks vajalike seadmete olulise kallinemise maailmaturul. Suure tõenäosusega võib see endaga kaasa tuua ka taastuvelektri toetusmeetmete ülevaatamise kõikjal Euroopas. Samuti võib oodata energiat tarbivate seadmete kallinemist, mille energiatõhususe standardid seatakse kõrgemale tasemele ning nõudlust suurendatakse riiklike toetusmeetmetega.

Kui uued jaamad 5-10 aasta pärast valmis saavad, hakkab see omakorda mõjutama energiakandjate hinda. Saksa energiaturu nõudlus maagaasi ja arvatavasti ka kivisöe järele kasvab oluliselt, mis mõjutab nende energiaressursside maksumust kogu Euroopas. Tekib veel üks fenomen: fossiilkütuste kasutamine Saksamaal hakkab suurendama ka CO2 emissioone, mis omakorda surub üles CO2 kvoodi hinda Euroopa Liidu turul. Suure tõenäosusega jääb selle mõju siiski järgmisesse CO2 kauplemise perioodi (kolmas kauplemise periood kestab 2013-2020, tuumajaamade sulgemine on kavas alles 2022). See võib omakorda tähendada põlevkivielektri osas pika-ajalise konkurentsivõime halvenemist, kuna üle-euroopaline CO2 kvoodi hind mõjutab seda väga oluliselt.

Selles kontekstis saab olema huvitav kindlasti ka eesseisev diskussioon Euroopa Liidu CO2 vähendamise eesmärkide osas aastani 2050. Kui siiani on nähtud tuumaenergiat kui üht võimalust CO2 heitmete vähendamiseks, siis uues kavas on üks Euroopa suurima energianõudlusega riik selle variandi välistanud. Kas suund heitmete jõulisele vähendamisele jääb püsima ka tulevikus, näitab aeg.

Omaette küsimus on ka selles, kuidas käituvad Saksa naaberriigid. Üks lahendus võib olla ka selline, et Prantsusmaa ehitab oma Saksamaaga piirnevatele aladele uusi tuumajaamu, kust hakatakse müüma elektrit Saksamaale. Millist mõju omab selline lähenemine energiapoliitikale ja kahe riigi suhetele?

Samas peaks vaatama ka võimalusi, mis sellises olukorras tekivad. Energiaseadmete tootjatele ja paigaldajatele ootavad kindlasti ees vägagi head ajad. Samuti avanevad võimalused uute energialahendustega töötavatele ettevõtjatele, kelle senised uurimistööd võivad saada oluliselt suurema toetuse ning turule jõuda seni planeeritust tunduvalt kiiremini. Kindlasti on Saksa Valitsus arvestanud ka seda teadmust, mis tekib riigis selliste projektide elluviimisega – uute tehnoloogiate tootmise ja teenustega seotud ettevõtjate jaoks on maailma turg vägagi avatud. Kokkuvõttes tähendab see ka kõrgema lisandväärtusega töökohtade teket.

Mida sellest kõigest järeldada ning kuidas peaks Eestis selles kontekstis edasi liikuma? Eesti elektrisüsteemi tuleks investeeringud teha põhimahus ära lähemate aastate jooksul, sest mõne aasta pärast lähevad need seadmed oluliselt kallimaks. See milliseks kujuneb fossiilkütuste konkurentsivõime rahvusvahelisel elektriturul, sõltub oluliselt pikema perioodi kliimapoliitika arengutest, kus võib samuti toimuda olulisi muutusi.

Ka Eesti ettevõtete jaoks tuleb võimalusena käsitleda energiasäästlike lahenduste pakkumist globaalsetele turgudele ning tõhusate energiaseadmete tootmist. Need turud on Saksa Valitsuse otsuse kontekstis saamas väga suurt tõuget kasvule. Arvestades meie juba käimasolevaid investeeringuid energiatõhususse ja –tootmisesse ning energiatehnoloogiate arendamisse on võimalik sealt saadavad teadmised ja oskused pöörata positiivseks tulemuseks ka rahvusvahelistel turgudel.

Autor: Haldusuudised.ee