ÄP: Jõukuse toob suurem palk, palgakasvu efektiivsus

Otsisime vastust küsimusele, kas ja kuidas saaksid Eesti ettevõtted palku tõsta oma konkurentsivõimet kahjustamata. Äripäeva hinnangul on teema oluline, kui soovime, et meie elatustase tõuseks näiteks Soomele järele või isegi sellest mööda. Ühtlasi pidurdaks jõukuse kasv inimeste väljarännet, meelitaks Eestisse pigem uusi talente. Selleks on võtmetähtsusega, et Eesti palgad kasvaksid vähemalt väljarände sihtriikidega võrdsele tasemele.

Äripäeva arvates on toodud näited suuremas osas elujõulistest ja efektiivsetest ettevõtetest, kelle sarnaseid peaks Eestis olema märksa rohkem. Just tihedam võrdsel tasemel tõhusate ettevõtete konkurents kasvataks palgataset, mida praegu dikteerivad suur hulk vähem edukaid ja vähem efektiivseid firmasid.

Kui raha pole, ei saa palkasid tõsta. On tõsi, et üks ühele kasum ja ettevõtte palgad seotud ei ole. Pisut liialdades valitseks vastasel juhul absurdimaiguline olukord, et kui kasum jagataks töötajatele laiali, siis kahjumi korral peavad töötajad tööl käimisele peale maksma.

Sellele vaatamata on kasumi ja palga vahel tugev läbipõimunud seos. Lihtsustatult on palka võimalik tõsta siis, kui kasum töötaja kohta kasvab ehk kasvab tootlikus. Selleks peavad ettevõtted muutma oma tootmise tõhusamaks, kas siis investeerides seadmetesse, panustades organisatsiooni juhtimisse vms See ongi sõlm, mis on lahti harutamata.

Palgataset hoiavad all peamiselt arenenud riikidega võrreldes vähem edukad ja vähem efektiivsed ettevõtted. Ebaefektiivsel tootmisel ei ole madal palgatase eelis, vaid üldise jõukuse kasvu seisukohast koormaks, kuna tõmbab palgataset alla ka teistes, edukamatest ettevõtetes. Madal palk võib olla lühiajaliselt kasulik hõive hoidmiseks võimalikult kõrgel tasemel, kuid mitte pikaajaliselt jõukuse kasvuks. Kuid samamoodi ei toimi ka põhjendamatu palgatõus. Need ettevõtted, kes pole vaatamata suurele kasumile ja võimalusele palka tõsta seda teinud, on käitunud ainuvõimalikult. Selleks pole olnud vajadust. Palgataseme dikteerib turg ehk nõudluse ja pakkumise vahekord. Tõstes palku kunstlikult, moonutaks ettevõtted turgu. Ettevõte eiraks turuloogikat ning kahjustaks ühtlasi investorite ja omanike huve.

Katalüsaatori otsinguil. Sõnastades piltlikult Eesti eesmärgiks Soomele järgi jõuda on tarvis, et tekiks olukord, kus mitte soomlased ei pakuks meile tööd ega tooks siia tootmist üle, vaid meie soomlastele. Et see on võimalik, on viimastel aastatel näidanud mitmed Eesti ettevõtted. Tallink on kasvanud Läänemere juhtivaks laevafirmaks, omandades muuhulgas naabrite Silja Line’i. Sama on teinud piirkonna suurim laevaremontija ja –ehitaja BLRT, kes omandas Turku Repair Yard’i. Ka IT-firma Webmedia, mis omandas Soome tarkvaratootja CCC.

Vähemalt sama olulised on ka kõrgepalgalisi töökohtadega ja laiema haardega rahvusvahelised ettevõtted nagu Skype, Playtech või GrabCAD. Kõlab kulunult, ent kasv ei saa toimuda hüppeliselt, vaid sammhaaval. Kuid oluline on pöörata tähelepanu ja ennaktempos soosida mitte niivõrd madalapalgaliste, kuivõrd efektiivsete ettevõtete loomist ja kolimist Eestisse. Tempot kiirendavaks katalüsaatoriks saab olla meie enda ettevõtlikkus.

Autor: Haldusuudised.ee