Ära usalda ja kontrolli Saksa näitel

Kui varem töötajate järel nuhkimise avalikukstulek pani firmasid vähemalt vabandama, siis nüüd on juriidiliselt kõik justkui korrektne. FTD toob näitena ära viimase juhtumi.

Saksamaal Kölnis asuv kindlustusgrupp Gerling uuris 2004. aastal korduvalt oma töötajate e-kirju ja telefoniväljavõtteid, et leida ajakirjanikke firma raskustest teavitanud töötajaid. Nagu kinnitab nüüd Gerlingi emafirma Talanx, oli kõik igati seaduspärane. Saksa telekommunikatsiooniseaduse järgi vóib teenusepakkuja jälitada telefonivõrgu õigusvastast kasutamist. Firmasiseste saladuste edasiandmine olevatki aga just selline juhtum.

E-kirju ja telefonikõnesid hakati Gerlingis jälgima pärast seda, kui ajakirjanduses ilmus mitmeid kriitilisi artikleid viitega firmasisestele allikatele. Täna kinnitab Gerlingi emafirma esindaja, et õiguslikke meetmeid töötajate suhtes tarvitusele ei võetud, samuti ei informeeritud kahtlusaluseid endid sellest, et nende e-kirjade ja telefonikõnede väljavõtteid on uuritud.

Saksa firmad ei uuri töötajate ja ka ajakirjanike infovahetust esimest korda. Sama tegi näiteks Telekom aastatel 2005-2006 ja Lufthansa 2001.

„Pole mingi saladus, et enamikus firmades on tippjuhtkond pideval jälgimisel,“ tsiteerib tänane FTD üht Šveitsi majanduskriminalisti. “Siseinfo on puhas kuld, ja täiesti sinisilmne oleks arvata, et ettevõtted olulise info valdajaid ei kontrolli,” lisab ekspert. Ajakirjanikud saavad oma info kätte niikuinii, nendib FTD lõpetuseks. Nimelt on alati igas firmas töötajaid, kes on huvitatud teatud info avalikuks tulekust. Oma töötajate e-kirjade ja telefonikõnede jälgimine ainult kahjustab firma mainet.

Autor: Haldusuudised.ee