6. november 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Inimeste liikumine tõmbekeskustesse tõi vajaduse lisaelamupinna järele, kuid sellega seoses jäid nende eelmised eluruumid tühjaks. Eesti demograafilist situatsiooni arvestades pole hüppelist eluruumide arvu kasvu vaja, rääkis minister.

Tipu ajal vahetas aastas omanikku iga 10. eluruum. "Võiks küsida, mitu korda peaks inimene elu jooksul eluaset vahetama. See võiks olla kolm korda ja praegu oleme sellele tunduvalt lähemal kui buumi ajal," kommenteeris Parts.

Majandusministri sõnul tunduvad tõenäolised kolm tulevikusuundumust.

Rahuliku turu tingimustes saavad rohkem tähelepanu kinnisvaraga seotud kulutused. Energia säästmine saab olulisimaks müügiargumendiks. Energia säästu valdkonnas on ilmatuma tegutsemisruum nii täna kui eelolevatel aastatel. See argument on üle kantav ka ärikinnisvara valdkonda, kus ei saa müüa ainult katusealust.

Teine tulevikusuundumus võiks olla olukord kinnisvaraturul ja kättesaadavus välisinvestoritele. "Tuleb mõelda, kas meil on neile tõesti midagi pakkuda. Majanduslangus mõjutab oluliselt ka Skandinaavia ettevõtteid, nii mõnigi neist ei pruugi oma kodumaal vastu pidada, küll võiks need aga ellu jääda tootmise toomisel Eestisse. Sobivaks lahenduseks pole mitte ainult maatükk, vaid võtmed kätte lahendused," selgitas Parts.

Kolmas suundumus oleks Partsi hinnangul toimunust õppida. "Ettevõtjad koonduvad ja oleks paslik teha üks korralik käsiraamat õppetundidest, mida oleme saanud," lisas ta.

Autor: Haldusuudised.ee