„Kui nad tahavad varasid juurde haarata, siis tundub küll, et selleks vahendeid ei ole,“ kirjeldas ta ettevõtte majanduslikust seisust tulenevat vajadust uute objektide soetamisel lisaraha järele. Isegi kui mõned suuremad kreeditorid on nõus ettevõtte laenutingimusi paremaks muutma, ei välista see Nõgese sõnul lisakapitali kaasamist aktsiaemissiooni teel.
„Lisaraha annaks kümne aasta perspektiivis turupõhjast kinnisvara nii osta kui ka arendada üliodavate hindadega,“ põhjendas ta, uskudes, et kinnisvaraturg hakkab paranema ja et kolme aasta pärast ei jõua enamus inimesi ära imestada, kuidas hinnad on muutunud.
Nõges märkis, et selge on see, et oleme kinnisvarabuumi järel uusi sihte seadnud. Kuhu Eesti turg liigub, sõltub tema hinnangul ka paljudest teistest trendidest peale meie enda riigi majanduse, näiteks, kuidas liigub maailmamajandus ja ennekõike meie kaubanduspartnerid Soome ja Rootsi.
Et eilsel aktsionäride erakorralisel koosolekul võeti otsused vastu, ilma et aktsionärid oleksid täiendavaid küsimusi esitanud, oli Nõgese jaoks ootuspärane, kuigi kõikide otsuste vastuvõtmine ei läinud nii libedalt, arvestades saadud poolthääli.
„Minu jaoks oli asi juba varem selge,“ märkis aktsionär. Tehniline kirjeldus on alati natuke keerukam kui asja tegelik sisu, samas aga jäi Nõgese jaoks mõistetamatuks, miks aktsiaid vähendati 20, aga mitte 10 kümme korda. „Võib-olla siin on mingid võimalikud põhjendused selle jaoks olemas,“ arvas ta.
Nõges loodab, et aktsiahind hakkab pärast aktsiakapitali vähendamist börsil tõusma. Samuti loodab ta, et on aru saadud, et eilne aktsionäride otsus ei tähenda sisulises firmaväärtuses mingit muutust. „Kui tuleb kapitali kaasamine kõne alla, tulevad kindlasti uued otsused. Kas siis aktsionärid nõustuvad või mitte, sõltub juba ilmselt hindadest,“ toonitas ta, pidades silmas kinnisvarahindu.
Autor: Haldusuudised.ee