16. aprill 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Juhul, kui valitsus mai alguses erinevaid alternatiive kaaludes börsiotsuseni jõuab, oleks riigil kui senisel Eesti Energia ainuaktsionäril väga hea meel näha Eesti Energia aktsionäride hulgas enda kõrval võimalikult palju Eesti inimesi, lausus Parts. "Et Eesti Energia aktsiast tõepoolest rahvaaktsia kujuneks tuleb pakkuda Eesti inimestele võimalust neid aktsiaid osta soodustingimustel. Need tingimused on praegu koostamisel ja saavad olema üheks osaks valitsusele otsustamiseks esitatavast ettepanekust," märkis ta.

Eesti Energia aktsial on head eeldused saada rahvaaktsiaks, arvas Parts. "Rahvaaktsia on aktsia, mille abil õpib rahvas aru saama börsi toimimisprintsiipidest – õpib lugema börsiinfot, börsiteateid ja majandusaasta aruandeid," selgitas ta.

Samas peab rahvaaktsia olema likviidne ja väiksemate ettevõtete aktsiatega võrreldes ehk ka stabiilsema hinnaga ning mida investorid on valmis hoidma pikka aega nii dividenditulu kui väärtuse pikaajalist kasvu silmas pidades, arutles minister.

Eesti Energial seisavad ees mahukad investeeringud elektritootmisse, võrkudesse ja põlevkiviõli tootmisse, rääkis minister. "Selle elluviimine on mõistlik nii Eesti energiajulgeoleku, tuleviku ekspordipotentsiaali kui tööhõive seisukohalt," rõhutas Parts. Ta lisas, et nendest investeeringute efektiivsusest sõltub omakorda paljude Eestis tegutsevate ettevõtete tegevus.

Eesti kodumajapidamistel on sularaha ja pangahoiustena üle 60 miljardi krooni ehk kuigi majandusbuumi ajal oli probleemiks liiga hoogne laenamine, leidub siiski arvukalt ka neid inimesi, kes omavad sääste, tõi ta välja. "Ma usun, et arvestatav osa neist inimestest on soodsate tingimuste korral valmis tulema kaasa hea ideega ja osa oma säästudest parema tuleviku nimel investeerima," lausus Parts, kelle sõnul peaks tegema rohkem tööd selleks, et inimesed, kes pole seda seni kunagi varem teinud, mõtleksid aktsiatesse investeerimise peale.

"Ja loomulikult et nad teeksid seda teadlikult, informeeritult, et nende ootused oleksid realistlikud. Samas viimaste aastate majanduskriis on olnud hea õpetaja – inimesed on näinud ka aktsiaturgude suurt kukkumist ja loodetavasti teinud kõik ettevaatlikumaks ja konservatiivsemaks, kellelgi ei ole illusioone, et aktsiaturud alati lõpmatuseni ainult tõusevad," möönis minister.

Kindlasti leidub ka kahtlejaid selles, kas inimesed pärast järsku majanduslangust ja suurt kukkumist börsidel on valmis investeerima, pajatas Parts. " Siiski tasub mõelda sellele, et igast inimesest ei saa  ehk ettevõtjat, kuid investor võib saada küll pea igaühest, kel pass taskus, mõistus kõrvade vahel ja soov olla aktsionär, mitte vaid niisama kiibitseja," rääkis Parts.

Ta usub, et sellel plaanil nähakse ka laiemat positiivset mõju. "Kui üks Eesti ettevõte suudab oma investeeringute rahastamiseks kaasata suures ulatuses kapitali rahvusvahelistelt turgudelt, siis see äratab maailmas tähelepanu. Seda on meil praegusel ajal tarvis, et tutvustada Eestit kui investeerimiskeskkonda ja tuua siia uut kapitali, uusi investeeringuid ja nendega kaasnevaid töökohti ka teistesse valdkondadesse," täpsustas Parts.

Autor: Haldusuudised.ee