Veskimägi: streikiv Estlink on puhas tehniline probleem

"See oli puhas tehniline probleem Harku konverterjaamaga. ABB  tegi selle küllalt kiirelt korda, kuid siis tekkisid probleemid Soome pool Espoos," märkis Veskimägi. Seejärel ilmnes tõrkeid aga ka Eestis ja kaabli parandamine jätkub.

Eleringi juht lisas, et elektribörsi on hoiatatud, et elektrienergia ei pruugi Estlinki kaudu liikuda kuni homme südaööni. Kui kaabel saadakse varem töökorda, taastub elektriühendus varem, lubas Veskimägi.

"Kui Elering koos Fingridiga (Soome põhivõrguettevõte – toim) Estlinki praegustelt omanikelt välja ostab, tulevad tänased tehnilised probleemid jutuks ja eeldatavasti kajastub see ka hinnas," ütles Veskimägi.

Elektri hinda on praegu börsil üles kruvinud ka see, et mitmed Skandinaavia tuumajaamad on korralises hoolduses ega tooda elektrienergiat. Soome elektriturg on seetõttu tugevalt defitsiidis. Homme on hommikutundidel oodata uusi börsielektri hinnarekordeid.

Eesti keskmine hind 43 eurot/kWh kohta

2011. aastal oli börsielektri keksmine hind Eesti jaoks umbes 43 eurot kilovatttunni kohta, rääkis Veskimägi täna. Olulist börsielektri keskmise hinna tõusu ta 2012. aastal ette ei näinud. Samas võib vabalt juhtuda, et elektriturul on ka selliseid hetki, kus börsihind moodustab umbes 30% sellest, mida tavatarbija oma elektriarvel näeb, märkis Veskimägi.

Praegu tuleb Eestis reguleeritud hinnaga turul maksta ligikaudu 30 eurot/MWh eest. Kuid näiteks detsembri lõpus suurenes Eesti elektriturul oluliselt nende tundide arv, kus elektrienergia ostutehingud ületasid müügitehinguid ning Eesti muutus läbi Estlink 1 siia liikuvat elektrit importivaks süsteemiks. Põhjamaade elektribörsil liigub elekter alati kõrgema hinnaga piirkonna suunas, milleks tol hetkel oli Eesti.

Vahel maksab müüja ostjale peale

Hinnakurioosumina võib Põhjamaadest välja tuua ka Taani näite, kus jõulupühade aegsel kahel varahommikusel tunnil oli börsielektri hinnaks -10 eurot MWh kohta. NPS päev ette turul Elbas tehtud tehingute madalaimaks hinnaks kujunes aga koguni -150 eurot/MWh kohta. Miinusmärgiga hind näitab seda, et ostetud elektri eest ei maksnud mitte tarbija, vaid hoopis müüja.

Eesti toodab juba aastaid elektrit rohkem kui tarbib. Möödunud aastal eksporditi 45% Eestis toodetud elektrist, seda Lätti ja Soome. Läti jäi mullu elektri tootmisel ja tarbimisel 20%ga ja Leedu 60%ga defitsiiti. Puuduv osa elektrist tuli Baltimaadesse Venemaalt. Vene elekter jõuab elektribörsile Leedu kaudu, kuhu on registreeritud Vene elektri importija Inter RAO tütarfirma. Leedu Inter RAO-l on tütarfirma ka Eestis, kuid siiani on see tegelenud info kogumisega turule tulekuks.

Autor: Haldusuudised.ee