Kindlustusmaakleritele makstav tasu on üldjuhul kindle protsent kindlustusmakse suurusest, ütles RSA Kindlustuse kindlustusdirektor Arvi Luhakooder.
Intervjuu Arvi Luhakooderiga
Kui palju kodukindlustuse lepinguid sõlmib RSA kindlustusmaaklerite vahendusel?Tänase päeva seisuga sõlmitakse meil veidi üle poole kodukindlustuslepingutest kindlustusmaaklerite vahendusel. Eesti kindlustusseltside seas on meil läbi maaklerite sõlmitud lepingute osakaal kõige suurem. Enamus kliente on kasutanud elukutselise vahendaja-nõustaja abi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Millised lepingud teil maakleritega on?Meil on nendega kindlustusvahenduse lepingud. Neile on antud õigus sõlmida meie nimel kindlustuslepinguid kokkulepitud kindlustusliikides. Maakler esindab kindlustusvõtjat ja pakub talle seadusenõuete järgi vähemalt kolm pakkumist. Tema valib oma erialaste teadmistega välja sellise lepingu, mis kõige rohkem vastab kliendi kindlustushuvile.
Maakler esindab klienti, kuid mõnes mõttes esindab ta ka teie seltsi.Meid ta ei esinda. Ta saab sõlmida kliendi nimel etteantud reeglite järgi kindlustuslepingu. Ta saab ise sisestada kliendi andmed, poliisi välja trükkida, arve välja kirjutada ning raha vastu võtta. Tal pole õigust meie nimel tingimusi muuta või hinda määrata.
Kas tal on kohustus selgitada kliendile teie seltsi kindlustustingimusi?Absoluutselt, see on seadusejärgne kindlustusvahendaja kohustus. Kas see on agent või vahendaja, mõlemal on oma reeglid, mida kindlustuslepingu sõlmimisel peab järgima. Enne kui ta tingimusteni jõuab, peab ta välja selgitama konkreetse kindlustusvõtja kindlustushuvid. Nõuded maakleritele on täpselt paika pandud ja finantsinspektsioon jälgib neid rangelt.
Kas teie koolitate ka maaklereid?Meie koolitame neid selles osas, mida meie toode katab ja mida ei kata. Kõik seltsid koolitavad maaklereid ning tutvustavad oma lepingute erisusi. Maakler võtab kõik selle tarkuse vastu ja on spetsialist, kes neid kõiki erisusi kliendile selgitab. Kõik hakkab peale kliendi kindlustushuvist – mis vara tal on, mille vastu soovib kindlustada, missugused on riskid ja siis vaatab, milline leping sellele huvile kõige paremini vastab.
Hetkel kuum
Erkki Raasuke kinnisvaraarendajate suure tootlusega võlakirjadest: “Kui keegi tahab Vene ruletti mängida või lihtsalt vaadata tikuga, kas paagis on bensiini, siis andke tuld.” Eesti turul on veel üks tõsine pitser.
Vaata, mis on ohukoht aastal 2026
Vaata, mis seal toimus ja mis sinna tuleb!
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuidas toimub maaklerite tasustamine?Maakleritele makstakse kindlustuslepingute vahendamisest vahendustasu. Kui klient sõlmib maakleriga lepingu, siis kliendil on õigus küsida ja maakleril on kohustus öelda iga konkreetse seltsi vahendustasu, mis ta saab. Need võivad olla seltside kaupa erinevad.
Kas teie meelest ei esine siin huvide konflikt, et kindlustusmaakler on kindlustusvõtja esindaja, kuid saab tasu teiselt osapoolelt?Sellepärast ongi kehtestatud vahendustasu avalikustamise nõue. Kui võtta maaklerite käest pakkumised, siis on tasud üldjuhul ka kusagil välja trükitud.
Millest sõltub vahendustasu suurus?See on iga konkreetse maakleriga kokku lepitud, seltsi jaoks on see sõlmimiskulu. Maakler leiab meile kliente ja klientide leidmise eest makstakse lepingute sõlmimistasu.
Saan aru, et see ei sõltu kindlustussummast ega kindlustusmaksest. See on üldjuhul protsent kindlustusmaksest. Kui kindlustusmakse on 100 eurot ja tasu on 15%, siis 15 eurot on vahendustasu, millest maakler omakorda katab oma kulud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teisalt peab maakler kindlustussumma määramisel klienti aitama. Seaduse järgi on täpne sõnastus kindlustushuvi väljaselgitamisel. Kindlustussumma ei teki tühja koha pealt, see tekibki kindlustushuvi väljaselgitamise käigus. Praktikas on selle igaüks erinevalt lahendanud. Kuna kindlustussumma määramine ei ole väga lihtne teema, siis soovitame kliendil kaaluda võimalust sõlmida kindlustusleping taastamisväärtuse peale. Sellisel juhul jääb risk, et kindlustussumma on valesti määratud, seltsi kanda.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
„Neutra jaoks on jätkusuutlik kinnisvaraarendus olnud algusest peale põhimõtteline väärtus, mitte lihtsalt turutrend,“ tunnistab Neutra Grupi juht Kenneth Karpov. Seepärast lähtub Neutra kinnisvara arendades rahvusvaheliselt tunnustatud BREEAM-i ja LEED-i sertifikatsioonide nõuetest, et nende uute hoonete keskkonnamõju, energiakasutust ja sisekeskkonna kvaliteet vastaks kaasaja nõuetele.