Swed: kas riik ehitab vajalikke asju?

Teises kvartalis kasvu jätkanud ehitusturu maht lubab prognoosida Eestis sel aastal omal jõul tehtud ehitustööde käibeks 1,7 miljardit eurot, hindab Swedbank.

Swedbanki krediidiportfelli analüüsi valdkonnajuhi Urmas Simsoni sõnul viitavad teise kvartali andmed seega Eesti ehitusturu jätkuvale tugevusele - kui I kvartalis kasvas ehitusturg aastases võrdluses 35%, jätkus kasv ka II kvartalis, ulatudes 37%-ni.

„Viimase kümne aasta jooksul on teise poolaasta käive esimest poolaastat alati ületanud. Tuginedes esimese poolaasta 769 miljoni euro suurusele käibele, kujuneb Eestis „omal jõul tehtud ehitustööde“ käibeks tänavu seega oodatavalt 1,7 miljardit eurot.“

Simsoni sõnul on see maht olnud varasemalt suurem vaid kolmel korral, aastatel 2006-2008, mil ehitusturu käive ulatus 1,99-2,5 miljardi euroni. Tänavuse aasta rahaline käive kujuneb Simsoni hinnangul võrreldavaks seega 2005. ja 2006. aasta mahtudega. „Arvestades, et 2010. aasta mahuks kujunes 1,14 mld eurot, asume tänavuse käibega pigem tipu ja põhja vahel.“

Simsoni sõnul ületas III kvartali käive viimasel kümnendil teist kvartalit kuuel juhul 15-30%, siiski oli 2011. aasta kasv ka selles osas erandlik, sest hoo sai sisse saastekvootide müügist laekuvate rahade kasutamine. „Seetõttu on põhjust arvata, et tänavu jääb aastane võrreldav kasv III kvartalis väiksemaks, tulenevalt võrdlusbaasi järsust hüppest,“ selgitas Simson.

Simsoni sõnul kaasneb Euroopa ning saastekvootide raha kasutamisega siiski ka oht. „Riigi osakaal on turul endiselt ülikõrge. Küsimus on, kas me oma raha eest sarnaseid asju ehitaksime?“ 

Ehitussektorisse liikuv raha aitab hoida tema sõnul küll tööhõive taset, kuid kuna erasektori tellijatel on löögile pääsemine raskendatud, on tegemist olulise turumoonutusega.

„Tuleb loota, et 2013.-2014. aasta oodatav riigi tellimuste langus ei ole väga suur (üle 30%). Siiski võiks loota, et järgmisel paaril aastal langeb riigi osa turul alla 50%, vastasel juhul meenutab olukord kunagist plaanimajandust. Kui erasektori tellija puhul on üldjuhul kindel, et ehitatakse seda, mida vaja ja sellise hinnaga, mis on mõistlik, siis riigi tellimuste puhul ei ole see päris kindel. Erasektor saab ebamõistlike asjade ehitamise puhul otseselt karistada kahjumiga, riigi puhul nii konkreetne piits puudub,“ märkis Simson.  

Autor: Haldusuudised.ee