18. aprill 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Advokaadibüroo Teder kinnisvara-ja ehitusvaldkonna juht Pille Pettai ja samas büroos töötav Rasmus Õisma lahkasid kinnisvaraalases uudiskirjas riigikohtu lahendit tsiviilasjas nr 3-2-1-6-17, mis käsitles korteriühistu vastutust korteriomanike ees.

Konkreetne lahend tegeleb peamiselt korteriühistu korraldatud küttesüsteemi ümberehitusega, mille käigus eemaldati korteri vannitoast radiaator. Niiskusest vabanemiseks ehitas korteriomanik välja sundventilatsiooni.

Advokaadibüroo selgitas oma uudiskirjas, et maja remonditööd tellis korteriühistu ja ehitustöid ei tehtud kvaliteetselt. Seetõttu tekkis korteris lisaniiskus, mille tagajärjel pidi korteriomanik tegema korteris remonti ning kulutusi ka edaspidiseks niiskuse eemaldamiseks. Korteriomanik nõudis korteriühistult seejärel kahju hüvitamist.

Korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks on kortermaja hooldamine ja majandamine, sh ka elamu tehnosüsteemide korrashoidmine. Korteriühistu ja selle liikmete vahel on tehingulaadne suhe ning sealt tuleneb vastutus ülesannete täitmatajätmise eest. Vastutuse aluseks saab olla mh ka korteriühistu tegevusetus, näiteks tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde tegemata või korraldamata jätmine. Seega, kui midagi on jäänud tegemata, võib korteriomanik nõuda korteriühistult talle selle tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist.

Lisaks märkis riigikohus, et kui töövõtulepingu sõlmijaks on korteriühistu, saab ebakvaliteetse töö eest lepingulisi nõudeid töövõtjale esitada vaid korteriühistu. Korteriomanikule see õigus ei laiene.