19. mai 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seda kinnitasid ilmekalt ka eelmise aasta lõpus pühade eelselt tehtud kaubandushoonete kontrollkäigud. Muret teevad peamiselt korralduslikud nõuded, mis seisnevad tuleohutuspaigaldiste, tulekustutite korrashoiu tagamises ning korralduslike evakuatsiooninõuete täitmises. Ehk siis probleemiks on tuleohutuse see pool, mis nõuab ehitise omanikult igapäevast süsteemset lähenemist ja tegelemist.

90% ringis ettekirjutustest aastaid kasutatud ehitistele täidetakse tähtaegselt. Päästeameti tuleohutuse kontrolli teenuse eksperdi Tagne Tähe sõnul näitab see tulemus, et inspektori abiga täidetakse nõudeid väga edukalt, kuid probleemiks on iseseisev ennetav nõuete täitmine.

Tuleohutuspaigaldisi tuleb hooldada, jälgida evakuatsiooniteede ja pääsude vaba kasutamise võimalust jms. Ja just sellega on hoonete omanikud ja valdajad enamasti hädas.

Tuleohutuse korraldusliku poolega tegelemist peetakse tüütuks ja ebaoluliseks ettevõtluse või muu tegevusega kaasnevaks kõrvalkohustuseks, mida tihtipeale tehakse vaid inspektori rõõmuks. Paraku on aga nii, et korralduslike nõuete täitmata jätmine muudab tihtipeale kasutuks ka ehituslikud investeeringud, mis tuleohutuse tagamiseks hoones tehtud on.

Näiteks, kui hoonesse on paigaldatud signalisatsioonisüsteem, kuid seda regulaarselt ei hooldata, ei saa olla kindel, et see ohu korral hoones viibijaid õigeaegselt teavitab. Võib juhtuda, et tulekahju avastatakse alles siis, kui inimelud ja vara on juba suuremas ohus. Sama on tuletõkkeustega, mis võivad küll olla hoonesse paigaldatud ja vastata kõigile nõuetele, ent kui neid uksi pidevaltlahti hoitakse, ei täida need oma eesmärki ega takista tule ja suitsu levikut.

Ümberehitamisel tuleohutus tagaplaanil

Veel üks uuema aja probleem on tingitud sellest, et hooned on pidevas muutumises. Vahetuvad üürnikud ja sisekujundused, iga uus tulija kujundab ruumi ümber. See toob kaasa vajaduse ehitise sisu ja ruumide jaotust pidevalt muuta. Muudatuste käigus tehakse seintesse uusi kaablite läbiviike, paigutatakse ümber riiuleid ning kergeid vaheseinu.

Tulemuseks on uued ilusad poed ja kontorid, kus ohutus jääb tagaplaanile, kuna tuletõkkesektsioonis on uute kaablite tõttu suitsu ja tuld vabalt läbi laskvad augud, laes paiknevad andurid on seintele ja riiulitele liiga lähedal ega saa korralikult töötada, evakuatsioonipääsu ette on paigutatud uus kaubariiul jms.

Kaubanduspindade tuleohutuses annab tunda see, et kaupluste laopinnad on väiksed ja pakutavat kaupa palju. Seetõttu võetakse ladustamiseks kasutusse ehitise osad, mis ei ole selleks ette nähtud. Ja kui inimestel on vaja kiiresti hoonest välja saada, on liikumiseks vähem ruumi, lisaks võib evakuatsiooniteel olev kaup süttida, mis vähendab hoonest elusalt pääsemise võimalikkust veelgi.

Kommentaar ilmus 2017. aasta maikuu Kinnisvaras, mis keskendus tuleohutusele (vt SIIT). Kõiki Äripäeva Kinnisvara eriväljaandeid saad lugeda SIIT.