20. mai 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Alajaama näol on tegu spetsiifilise objektiga, selgitas Elering kinnisvarauudised.ee-le. Põhiseadmed on enamasti lageda taeva all ja põlevaks materjaliks on osades seadmetes sisalduv õli. Valdavalt on seadmed ju metallist ega põle.

Paide alajaamas purunes voolutrafo ja põles selles olnud õli. Põleng ei olnud kuigi suur, aga alajaama põleng on alati hoopis teistsugune, kui näiteks tulekahju hoones. Ka kustutamine on üsna erinev, sest esmalt tuleb seadmed pingetuks teha ja maandada. Kohale läheb Eleringi lülitaja, kes teeb vajalikud toimingud ja veendub, et kustutamine on ohutu. Eleringi töötaja kohustuseks on selgitada ohutusnõudeid ka päästjatele.

Alles seejärel saab päästemeeskond asuda kustutustöid tegema. „Alajaamas ei hakka päästeamet kunagi tegutsema enne kui on saanud vastava kirjaliku loa,“ täpsustas Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster.

Nii tehti ka Paides, kus rikke põhjustanud elektriseadmed eraldati esmalt ülejäänud võrgust, misjärel kustutas päästeamet põlengu. Kustutustööd said ühele poole pisut vähem kui pooleteise tunniga.

Alajaamas toimunud avarii klientidele elektrikatkestust ei põhjustanud. Elering asus välja selgitama elektriseadmetele tekkinud kahju ulatust.