21. mai 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tuleohutuskonverentsil 2017 hotell Bernhardis toimunud suurpõlengut lahkav Mutso rääkis konverentsieelses lühiintervjuus kinnisvarauudised.ee-le, kuidas ta hindab praegust olukorda hoonete tuleohutusega ja millega tuleks senisest oluliselt rohkem tegelda.

Arvan, et päästeameti iga-aastaste ülevaatuste ja ettevõtte koostatud enesekontrolliplaanide toel võib hoonete tuleohutust pidada rahuldavaks. Meie omapära, nagu enamasti maa-arhitektuuril ikka, on rohke puidu kasutamine fassaadil ja interjööris. Nii on klientidele ootuspärane, kuid samas on sellised ehitised tuldkartvamad, kui puhtad kivi- või betoonrajatised.

Tulekahjude kustutamisel on kriitilise tähtsusega kohalike olude väga hea tundmine. Avalike hoonete nagu koolide, haiglate, hotellide, spordibaaside, tanklate, suurpodide, tootmishoonete jms kriisiõppused peaksid olema regulaarsed igale päästekomandole. Hotell Bernhardi näitel väidan, et põlengukahjud oleksid olnud oluliselt väiksemad, kui kustutajad ei oleks kulutanud asjatult aega lähimate veevõtukohtade otsimisele. Suurt lisaressurssi selline väljaõpe ei nõua, aga kriisiolukorras efektiivse tegevuse huvides on see siiki vältimatu.