21. juuni 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Uute korterite osakaal moodustas kõigist Eestis tehtud korteriomandite tehingutest ligi 19 protsenti ja Tallinnas moodustasid esmamüügid lausa 28 protsenti korteriomandite tehingutest,“ kommenteeris maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja Andres Juss. Ta tõi teisalt välja asjaolu, et enamikes Eesti piirkondades on tehingute arv ja väärtus nii uute kui ka järelturu korterite lõikes siiski oluliselt tagasihoidlikum.

Üle Eesti tehti 2016. aasta teisel poolel korteriomanditega kokku 11 119 tehingut, mis on 3,4 protsenti rohkem kui eelnenud aasta samal perioodil. Tehingute koguväärtus oli 704 miljonit eurot, mis tähendab ligi 14 protsenti kasvu.

Korteriomandite ostu-müügituru kapitali maht kasvas oluliselt eelkõige Harju, kuid ka Tartu ja Pärnu maakonnas toimunud tehingute toel. Kapitali mahu suurenemine oli põhjustatud enamjaolt keskmisest kõrgemast tehinguhinnast, kuid ka aktiivsuse kasvust. Tehingute arv kasvas vaid kinnisvaraarendajate müükidest tulenevalt, eraisikutest müüjaid oli varasemast vähem.

Tallinnas suurenes tehingute arv oluliselt Kesklinnas ja Põhja-Tallinnas toimunud esmamüükide arvelt, mis suurendas mediaanhinda ning tehingute koguväärtuse mahtu. Esmamüügihinnad olid Tallinnas oluliselt kõrgemad kui korterite järelmüügil, kuid hinnaerinevus on linnaosati varieeruv ja konkreetsetest kinnisvaraarendustest sõltuv.

Eestis tõusis kõigi tehingute mediaanhind 2016. aasta teisel poolel 1206 euroni ruutmeetri eest, mis on 10 protsenti kõrgem kui 2015. aasta teisel poolel. Korteriomandite mediaanhind on olnud kõrgem vaid 2007. aasta esimesel poolaastal, kui see küündis tasemeni 1 264 eurot ruutmeetri kohta. Kallima hinnatasemega maakondades olid mediaanhinnad veelgi tõusnud, seevastu pooltes maakondades toimus mediaanhinna langus.

Loe maa-ameti analüüsi SIIT.