15. märts 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Liginull&shyenergia&shyhoonete üllatused

Rait Riim konverentsil Säästlik hoone 2018
Foto: kinnisvarauudised.ee
Liginullenergia hoonete ehitamisel, müümisel ja kasutusel tekkivaid tõrkeid uurinud Kapiteli projektijuht Rait Riim avastas üllatavaid asju.

Näiteks, kui arendajad lahkuvad mängust kohe peale raha laekumist ega õpeta inimestele uusi harjumusi, kujuneb energiatõhusate hoonete kasutamine tavahoonete omast kallimaks.

Kui Rait Riim pidi hakkama Juhkentali arendusprojektiga tegelema, otsustas ta välja selgitada, kui teadlikud on teised kinnisvaraarendajad samal teemal ja viis vastuse saamiseks läbi 22 intervjuud juhtivate kinnisvaaarendajatega. Tulemused vormusid Riimi magistritööks, mida ta kaitses EBSis.

Arendajad ise käivad väga vähe regulatsioone lugemas, nad võtavad erialaspetsialistide juttu puhta kullana, ükskõik mis erialaspetsialistid suust välja ajavad.

Kui massid ei tule ostmisega kaasa, võib arendamist oodata ees kuristik, rääkis Riim konverentsil Säästlik hoone 2018 (vaata lähemalt SIIT). Et nii ei juhtuks, tõukab Euroopa Liit ja Eesti nullenergiahoonete ehitamist tagant regulatsioonidega. Ühel hetkel, kui nullenergiahooneid ehitatakse juba piisavalt palju, langeb nende hind ja turg ei tahagi vähemat, ütles Riim.

Ta tõi näiteks, et just nii on juhtunud näiteks Itaalias Lombardia maakonnas, kus hakati juba seitse aastat tagasi kohalikke arendajaid pressima. Toimus see, et A-klassi hooned said standardiks ja muudele hoonetele ei olnud enam turgu.

Eestis tehtud uuringu puhul oli konkurentsitult ülekaalus vastus, et turul ei ole nõudlust A-energiaklassi hoonetele. “Kust see nõudlus siis üldse tekib?” küsis Riim ja vastas samas, et liginullenergiahoonetest tuleb kõigepealt rääkida. Teine etapp on veenmine ja veendumine – arendajad ja maaklerid peaksid suutma veenda klienti energiasäästlike korterite kasulikkuses. Järgneb tehingute sõlmimine, close‘imine.

Lisaks tuleb õpetada energiasäästlikke hooneid ka kasutama ja juhul, kui arendaja lõpetab oma tegutsemise kohe peale raha kontole laekumist, kujuneb energiasäästlikus hoones elamine tavalise hoone kasutamisest märgatavalt kallimaks.

Jutt energiasäästust müügikuulutustes ja reklaamides on piisvaalt abstraktne, millega klient ei oska midagi peale hakata. Rõhuda tuleb kulude kokkuhoiule 15 ja 20 aasta perspektiivis. Maksejõulist klienti see kokkuhoid reeglina ei huvita, aga ta saab energiasäästliku kodu ostuga teha midagi looduskeskkonna säilimiseks, jagas Riim soovitusi.

Arendajate jaoks on teemaks uudsete materjalide ja tehnoloogia kõrge hind ning piiratud kättesaadavus. Liginullenergiahoone ehitamine on B-energiaklassiga hoone ehitamisest keskmiselt 14% suurem investeering, kuid numbritesse tuleks suhtuda siiski skeptiliselt, kuna kogemust on vähe.

Tallinna tehnikaülikooli uuringutele tuginedes võib väita, et nutikas energiatõhususekspert suudab energiasäästliku kombo kokku panna ka vaid 3-8% B-energiaklassi hoone ehitamisest kallima hinnaga. Kapiteli enda arvutused näitavad, et B-enerhiaklassist A-energiaklassi liikumine lisab arenduse maksumusele 8-10%.

Riim märkis, et eesti arhitektide ja projekteerijate kogemus on nullenergiahoonete turuletoomiseks ebapiisav. Inglismaal tehtud uuring näitas, et panustama peavad võrdselt kõik arendamismeeskonna liikmed. Kui Kapitel hiljuti hanget tegi, küsis üks projekteerija hanke tingimusi vaadates, et kas ta tõesti peab kõigil arenduskoosolekutel kohal käima ning avaldas arvamust, et see on tema jaoks ajaraiskamine. See oli samas vaid üks näide pikast projekteerimise, ehitamise ja energiatõhusate hoonete kasutuselevõtu protsessist, kus lähiaastatel tuleks suhtumist muuta.

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474