Autor: kinnisvarauudised.ee • 18. jaanuar 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2018. aasta IV kvartalis tehti kokku 12 484 ostu-müügitehingut, sh kinnisasjad, korteriomandid ning hoonestusõigused. Turg on pärast lõppenud aasta kolmanda kvartali langust neljandas kvartalis mõnevõrra toibunud, seda nii tehingute mahu kui koguväärtuse osas. Võrreldes 2018. aasta IV kvartali tehingute arvu aastataguse ajaga on maht vähenenud 6,4 protsendi võrra, kuid seevastu kasvanud 3,4 protsenti võrdluses lõppenud aasta III kvartaliga.

2018. aasta IV kvartalis oli ostu-müügitehingute koguväärtus 871 miljonit eurot, mis on ligi 8 protsendi võrra madalam kui eelmise aasta samal perioodil, kuid see-eest üle 10 protsendi kõrgem kui 2018. aasta III kvartalis. Koguväärtuse kasv tulenes peamiselt korteriomandite koguväärtuse kasvust, kus kaasati kapitali üle 17 protsendi võrra rohkem kui eelmises kvartalis.

Hoonestamata maa koguväärtus kasvas 1,5 protsendi võrra ning hoonestatud maa koguväärtus langes 1,1 protsendi võrra.

Korteriomanditega tehti IV kvartalis kokku 7127 tehingut, sealhulgas eluruumidega ligi 5900 tehingut. Eluruumina müüdud uute korterite (esmamüükide) ostu-müügitehingute arv kasvas 2018. aasta IV kvartalis ligi 280 tehingu võrra, moodustades kõikidest eluruumide tehingutest 20,4 protsenti.

Tallinnas oli uute korterite osakaal kõikide eluruumide tehingutest ligi 30 protsenti. Tallinna linna uue korteri keskmiseks ruutmeetri hinnaks kujunes 2 225 eurot (+3,9%) ja uus kahetoaline korter (kaasatud on tehingud korteritega, mille pindala on vahemikus 40–55 m2) maksis keskmiselt 110 295 eurot (2 197 EUR/m2). Seevastu järelturul saadava kahetoalise korteri ruutmeetri maksumuseks kujunes keskmiselt 84 940 eurot (1 700 EUR/m2).

Maa-ameti avaldatav kinnisvara hinnaindeksi näitaja, mida koostatakse alates 2003. aasta II kvartalist, on pärast eelmise kvartali marginaalset langust taaskord kasvule pööranud. Kolme turusektoriga arvestava hinnaindeksi kasv oli aastataguse sama perioodiga võrreldes 2,5 protsenti ning eelmise kvartaliga võrreldes 3,2 protsenti.

Korteriomandite hinnaindeks langes aastases võrdluses 2,4 protsenti, hoonestamata maa hinnaindeks kasvas 18,7 protsenti ning hoonestatud maa indeks kasvas 0,1 protsenti. Võrdluses eelmise kvartaliga korteriomandite hinnaindeks kasvas 2,6 protsenti, seejuures kolm eelnevat kvartalit on korteriomandite hinnaindeks näidanud langust. Hoonestamata maa hinnaindeks kasvas 4,8 protsenti ning hoonestatud maa osas kasvas 3,2 protsenti.