Autor: Pille Ivask • 13. veebruar 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Fakt on see, et pidurid on peal,“ ütles puitmajatootja Nordic Houses KT Rootsi suuna ekspordijuht Toomas Kristjan Käbin, kelle sõnul võtab ka muu majandus hoo maha, kui ehitustegevus pidurdub.

Rootsi turu ohukoha on oma värskes ülevaates ära märkinud ka finantsinspektsioon, mille sel nädalal avaldatud pangandussektori kolmanda kvartali ülevaates seisab, et jätkuvalt tuleb silma peal hoida Rootsi kinnisvarasektoril, mille riskide realiseerumine võib mõjutada ka Eesti pangandusturgu.

„Languses kinnisvarahinnad ei ole julgustav signaal ühelegi osapoolele, seega on investeeringute tegemisel ettevaatlikud nii kinnisvaraarendajad kui ka majapidamised. Lisaks ehitussektorile mõjutab ostjate skepsis ka teiste kaupade müüki, nagu näiteks mööbel,“ loetles SEB analüütik Mihkel Nestor oma hiljutises nädalakommentaaris.

Riskikohti toetab ka statistika. Rootsis vähenes eelmise aasta kolme kvartali jooksul alustatud elamuehitusprojektide arv 2017. aastaga võrreldes 21%. Väljastatud ehituslubade arv kahanes veelgi enam, 24%. See ei luba head ka edaspidiseks, hindas Nestor. Võrdluseks, 2017. aastal ületas Rootsis ehituse mahuindeks eelneva kümne aasta keskmist tervelt 12%. Soomes oli sama näitaja 17% ja Norras lausa 20%, kirjutas Nestor.

Kui Soomes on ehitussektor praegu hoo maha võtnud, siis Norras oli langus juba 2017 aasta II poolel ja nüüd on olukord stabiliseerumas ning ehituslubade arv taas tõusuteel.

Loe täispikka artiklit Äripäevast