Autor: kinnisvarauudised.ee • 19. veebruar 2019
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eluasemelaenude väljastamise tempo Eestis aeglustus

Kinnisvara- ja eluasemelaenude turg püsib aktiivsena kõikides Balti riikides. Möödunud aastal kasvas väljastatud eluasemelaenude maht Eestis 7%, Lätis 6% ja Leedus ca 10%. 2018. aasta Eesti eluasemelaenude maht moodustas 2007. aasta mahtudest 52%.
Foto: Pixabay

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul on makromajanduslik keskkond Baltikumis jätkuvalt laenamisele soodne. Kinnisvaraturu aktiivsus Eestis stabiliseerus ja hinnakasv oli eelmisel aastal tasakaalus. „Palgad ja kinnisvara hinnad Eestis on kasvanud sarnases tempos ning elukondliku kinnisvara kättesaadavus on jäänud stabiilseks. Kinnisvara hinnad kasvasid Eestis 6%. Lätis ja Leedus oli aastane kasv ca 2% ning palga kasv oli siin kinnisvara hindade kasvust kiirem. Turu aktiivsus on kasvanud kõige enam Leedus, kuid suhteliselt on turg kõige aktiivsem endiselt Eestis,“ ütles Pärgma.

Kinnisvarapakkumisi on turul piisavalt ning ostjatel on rohkem valikuid. „Ostuotsust kaalutakse vara valimisel varasemast põhjalikumalt, mis omakorda mõjutab ka eluasemelaenude väljastamise tempot. Näiteks uuritakse hoolega varaga seotud dokumentatsiooni,“ selgitas Pärgma.

Kõige sagedamini võetakse kodulaenu vanuses 26-30 eluaastat ja suurimad laenud võetakse 30ndates, kui tekib soov või vajadus olemasolev kodu suurema vastu vahetada. Korterite osakaal kinnisvaratehingutes on 75% ringis, samas võrreldes eelnevate aastatega on mõnevõrra kasvanud ridaelamute ja väiksemate eramajade osakaal. Enamik laenajaid on netosissetulekuga 1000-1500 eurot, kuid kasvab laenusaajate osakaal sissetulekuga üle 1500 euro.

„Keskmine laenusumma kasvas möödunud aastal 5 000 eurot jõudes 82 000euroni. Keskmine laenuperiood on 22 aastat,“ sõnas Pärgma ning rõhutas, et tänaste laenuvõtjate laenukoormus on mõistlik ning inimesed peavad oluliseks piisava rahalise puhvri olemasolu.

Pärgma sõnul pööratakse uut kodu valides üha rohkem tähelepanu energiatõhususele, infrastruktuurile ja ka elukeskkonnale ning seetõttu eelistavad paljud laenuvõtjad uusarendusi. „Kõikidest kinnisvaratehingutest moodustavad uued varad ca kolmandiku. Keskmine uusarenduse ostja on 26- kuni 35-aastane. Enamasti võetakse laenu koos kaastaotlejaga ning leibkonna sissetulek jääb vahemikku 2000-3000 eurot. Keskmine laenusumma uusarenduse puhul on 112 000,“ ütles Pärgma.

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474