2020. aasta tehingud näitavad kinnisvaraturu struktuuri muutust

2020. aastal toimus ligi 48 protsenti tehingutest korteriomanditega ja ligi 51 protsenti kinnisasjadega. Korteriomanditega tehtud tehingute koguarv kahanes kümnendiku. Kinnisasjadega tehtud tehingute koguarv kasvas ligi 16 protsenti, mille põhjus oli hoonestamata maadega tehtud tehingute arvu suurenemine. Tehingute koguväärtus on korteriomandite puhul langenud vähem kui 1 protsent ning kinnisasjade puhul tõusnud 5 protsenti.

Eestis toimus mull 60 180 võõrandamistehingut, millest 50 208 olid ostu-müügitehingud. Eelmise aastaga võrreldes kasvas tehingute arv 1,7 protsenti ja ostu-müügitehingute arv 2,6 protsenti. Tehingute koguväärtus ulatus 4 miljardi euroni, mis oli 1,9 protsenti rohkem kui aasta varem.

Traditsiooniliselt oli kinnisvaraturg aktiivseim Harju maakonnas, kus toimus 2020. aastal ligi 39 protsenti kõikidest tehingutest, mis moodustasid kõikide tehingute koguväärtusest 63 protsenti. Suhtes elanike arvu on Harjumaa turu aktiivsus Eesti üks madalamaid – Harjumaa tehingute arv 10 000 elaniku kohta oli 386, madalam oli see näitaja vaid Ida-Virumaal. Samas kahanes Harju maakonna osatähtsus tehingute koguarvus aastaga 4 protsenti.

Korteriomandite (eluruumide) ostu-müügitehingute arv kahanes 2019. aastaga võrreldes ligi 5 protsenti, kuid koguväärtus kasvas ligi 2 protsenti. Korterite mediaanhinnad erinevad maakonniti märgatavalt. Kõrgeim mediaanhind oli Harju maakonnas (ligi 2000 eurot ruutmeetri kohta) ning madalaim Valga maakonnas (165 eurot ruutmeetri kohta). Maa-ameti kinnisvaraturu ülevaates on toodud kõikide suuremate asulate hinnatasemed, kus toimus vähemalt 5 tehingut.

Hoonestamata elamumaa mediaanhinnad varieerusid 2020. aastal maakonniti oluliselt, kogu Eesti kohta oli mediaanhind 10 eurot ruutmeeter. Haritava maa mediaanhind oli ligi 3600 eurot hektar, metsata metsamaadel ligi 1300 eurot hektar ning kasvava metsaga metsamaadel 4200 eurot hektar.