Autorid: Haustec OÜ, Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected] • 6. detsember 2022

Haustec on eramajade ja ka suuremate hoonete projekteerimisega tegelenud aastast 2015. Ettevõtte eesmärk on aidata kliente maja projekteerimisel ning ehitus- ja kasutuslubade taotlemisel ning anda konsultatsioone kõigi hoone planeerimise, projekteerimise ja ehitamisega seotud teemadel. „Aitame oma kliente alates nende ideedest kuni maja kasutusloa taotlemiseni. Iga samm on selle töö juures tähtis ja oluline on teha kõike läbimõeldult, et hiljem ei peaks rutuga tehtud otsuseid kahetsema,” selgitavad Allik ja Kuusemets.

Aina olulisem on kõikide hooneosade projekteerimine

Kerkinud ehitusmaterjalide hinnad ja kasvavad tööjõukulud on muutnud majaehituse kallimaks kui 2-3 aastat tagasi. Samas on tõusnud omajagu ka energiakandjate hinnad, mis tähendab, et suure hoone kütmine ja jahutamine avaldavad omaniku rahakotile senisest suuremat mõju. Nii on hakatud aina enam hindama pigem optimaalse pindalaga elamuid.

„Uue kodu suurus sõltub eelkõige muidugi perekonna suurusest ja mugavuste vajadustest. Oleme projekteerinud maju nii ühe inimesele, paljulapselistele peredele kui ka perekonnale, kus elab üheskoos mitu põlvkonda. Levinum lahendus on 3 magamistuba, köök-elutuba, pesuruum koos saunaga, kaks tualetti, garderoob ja tehniline ruum-panipaik,” räägib Allik. „Keskmiselt projekteerime eramuid suletud netopinnaga 120-150 m2.”

Projekteerida tuleks alati ka tehnosüsteemid, mitte piirduda ainult arhitektuurse projektiga, et saada ehitusluba. Kui hoone kõik osad on vähemalt projekteeritud põhiprojekti staadiumis, siis see annab palju selgema ülevaate ehituskvaliteedist ja -maksusumusest. Kasutada tuleks sellisel juhul kindlasti ka peaprojekteerimise teenust, siis tulevad kõik projektid ühest asutusest. Haustec saab oma klientidele terviklahendust pakkuda, kuna ettevõttel on aastate jooksul väljakujunenud kindlad koostööpartnerid. Algul võib tunduda kõikide osade projekteerimine ülearu kulutus, kuid tegelikult säästab sellega ehitamisele kuluvat aega ja maksumust.

Millist maja ehitada: kas ühe- või mitmekorruselist?

Korruselisuse mõttes küsitakse täna kõige enam ühekorruselisi ehitisi. „Selleks võivad olla erinevad põhjused – arvatakse, et ühekorruselise maja ehitus tuleb soodsam. Kuid pankade jaoks on ruutmeeter ühe hinnaga, olenemata, mitu korrust majal on,” selgitab Kuusemets. „Aina tihemini kuuleme ühekorruselise maja eelistamisel põhjendust, et kardetakse vanadust, millal enam ei jaksa mööda treppe liikuda. Kolmas põhjus on optimaalsem ruumikasutus – teisele korrusele peab minema ettenähtud normidele vastav trepp, mis paraku võtab esimeselt korruselt omajagu ruumi.”

Kui ruutmeetrite arv ja korruselisus on paika pandud, tekib tavaliselt küsimus lisahoonete vajaduse kohta. Kas pererahvas sooviks ka garaaži, autole varjualust või hoopis keldrit? Kuusemets nendib, et siin jagunevad inimeste soovid mitmeks: on neid, kes tingimata soovivad garaaži, et seal hoida näiteks oma hobiautot või mootorratast. Teised arvavad, et garaaž oleks hea küll, aga elu näitab, et tulevikus saab sõidukile kavandatud ruumist hoopis panipaik. Keldrite osas on aga täna väga vähe perekondi, kes seda endale tahavad.

Eestlased on saunarahvas ning huvi tuntakse nii leili- ja aurusauna kui ka sise- ja välibasseinide järele. Allik möönab, et seoses energiahindade tõusuga on küll see huvi veidi raugenud, ent samas on paljud avastanud, et basseinivett võiksid kütta hoopis päikesepaneelid. Tehnoloogia on üldse aasta-aastalt aina rohkem Eesti kodusesse jõudnud, olgu tegemist nutikate kütte- ja ventileerimislahendustega või Targa Kodu süsteemidega. „Kui maja ehitamisega minna väga personaalseks, siis hiljem võib olla keerukam seda järelturul maha müü,” ütleb Allik. Ja lisab, et samas peab kodu olema ikka pererahva nägu ning oleks vale kõigist unistustest loobuda.

Millal on õige aeg pöörduda projekteerija poole?

Allik ja Kuusemets soovitavad projekteerija plaanidesse kaasata kohe, kui tekib idee hakata maja ehitama. „Sel juhul saame kohe alguses suunata kliente õiges suunas ja anda soovitusi millele tähelepanu pöörata. Olenevalt asukohast võib olla piiranguid katusekalde ja -materjali, samuti fassaadide materjalida ja värvitoonide ning vee- ja kanalisatsioonisüsteemide osas. Näiteks kui majaomanik peab tuletõrje veevõtukoha oma majale tagama, siis kus ja milline see olema peaks? Meie töö on nõustada klienti ja leida mõistlike lahendusi.”

Ehitusloa taotlemiseks tuleb esitada üldjuhul ainult arhitektuurne eelprojekt, kus pole ehituslik informatsioon kuigi detailne. Olenevalt piirkonnast nõutakse ka ehitusloa ajal lisaks ka vee- ja kanalisatsiooni liitumisprojekti. Kui luba on käes, tuleb koostada põhiprojekt, mille alusel saab juba ehitusfirmadelt hinnapakkumisi küsida. Ehitamise baasdokument on aga väga põhjalik tööprojekt. „Kuigi majad võivad näiliselt olla sarnased, on iga hoone projekteerimine ja ehitus rätsepatöö, sisaldades omaniku personaalseid soove ning vastavalt hoone asukohast ja asetusest tulenevaid eritingimusi,” toonitab Kuusemets.

„Meie soovitus on, et kodu planeerides võtke julgelt ühendust projekteerijaga kindlasti juba enne kinnistu ostmist. Rääkige detailselt kõik soovid ja ideed läbi ning vältige liigset kiirustamist. Maja ehitatakse üldjuhul ikkagi kord elus ja kui soovite tõesti head tulemust, alustage rahulikust ja korralikust planeerimisest!”

Lähemalt Hausteci teenustest ja referentsidest: www.haustec.ee