Autor: Meris Velling • 8. oktoober 2021
Kuidas jagada kaasomandit?
Kinnisasja kaasomandi korral kuulub kinnisasi mõtteliste osadena mitmele omanikule ühiselt. Tihti saadakse kaasomanikeks õigusjärgluse tulemusel – näiteks pärandaja surma korral või äriühingu likvideerimisel vara jagamisel. Üha sagedamini saadaks kaasomaniks juba kinnisasja soetamisel näiteks ühise investeeringuna. Kaasaegse ühiskonna loomulikuks osaks on kaasomand, mis kaasneb kortermajas või ridaelamuboksis elamisega, kus omanikule kuulub korteriomand kui üks kaasomandi erivorme.
Advokaadibüroo LIVERTE partner ja kohtuvaidlustele spetsialiseerunud vandeadvokaat Meris Velling
Mõttelist osa kaasomandist võib kaasomanik vabalt müüa, koormata hüpoteegiga ja muul viisil käsutada. Kaasomandi valdamine ja kasutamine peab aga toimuma vastavalt kaasomanike kokkuleppele või enamuse otsuse alusel.
Praktikas muudab see kaasomandi majandamise sageli keeruliseks, sest kaasomanike arusaamad kaasomandi mõistliku majandmise kohta võivad täiekult erineda. Erineda võivad ka kaasomanike finantsilised võimalused kinnisasja korras hoida, remontida ja uuendada. Kaasomand võib seetõttu osutuda probleemide allikaks, mis ei pruugi kaasomanike kokkulepetega olla ületavad. Seadus võimaldab kaasomandi igal ajal lõpetada ilma mis tahes põhjuseta ega kohusta kaasomanikke alatiseks kaasomanikeks jääma.
Üldise eelduse järgi toimub kaasomandi lõpetamine kaasomanike kokkuleppel notariaalses vormis lepinguga. Kuivõrd kaasomandi lõpetamise hetkeks ei pruugi kaasomanike omavahelised suhted olla enam piisavalt head, et kõiki pooli rahuldavate mõistlike kokkulepeteni jõuda, siis on kaasomandit võimalik lõpetada kohtu kaudu. Igal kaasomanikul on õigus pöörduda kaasomandi lõpetamise ja jagamise nõudega kohtusse. Kohus võib lõpetada kaasomandi mitmel eri viisil:
(i) jagada kaasomandi reaalosadeks, sh korteriomanditeks;
(ii) jätta kaasomandi ese ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta omandist ilma jäänule hüvitist;
(iii) müüa kaasomandi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning jagada saadud raha vastavalt nende osade suurusele.
Kaasomandi lõpetamise ja jagamise kohta on välja kujunenud mahukas kohtupraktika, millest kaasomandi lõpetamisel ja jagamisel juhinduda. Sagedaste praktiliste probleemidena tõusetuvad sageli küsimused:
- millest lähtuvalt ja millisel viisil lõpetab kohus kaasomandi, kui omanikud omavahel kokkuleppele ei jõua?
- millal on võimalik jagada kinnisasi reaalosadeks, sh korteriomanditeks?
- kui suurt hüvitist peab maksma omandiõigusest ilma jäävale kaasomanikule ja millest lähtuvalt määratakse hüvitise suurus?
- mis saab olukorras, kus kinnisasi või mõtteline osa on koormatud hüpoteegiga? Kas see takistab kaasomandi lõpetamist ja jagamist ning millised praktilised probleemid hüpoteekidega seoses kaasomandi jagamisel tekkida võivad.
- kas ja millisel viisil on võimalik kaasomand lõpetada?
Neid ja hulka teisi kaasomandi lõpetamist ja jagamist puudutavaid küsimusi arutatakse juba tuleval kolmapäeval, 13. oktoobril toimuval Kinnisvarauudiste veebiseminaril, kus advokaadibüroo LIVERTE partner ja kohtuvaidlustele spetsialiseerunud vandeadvokaat Meris Velling lahkab kaasomandi lõpetamisel ja jagamisel praktikas enim tekkivaid probleeme ja nende lahendusi, sh kaasomandi lõpetamist takistavaid asjaolusid, korteriomandi jagamise eripärasid ja korteriomanike omavaheliste suhete ümberkujundamise muid viise.
Nüüd on tõesti viimane aeg end vebinarile kirja panna ja kaasomandiga seonduvad seadusnüansid endale põhjalikult selgeks teha!
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!