Eesti elamispindade turul on kindla koha sisse võtnud uus tööstusharu – korterite flippimine. Flippijad ostavad kehvas seisus korteri, remondivad selle ja müüvad edasi. Flippijate aktiveerumine näitab, et vähemalt ühel seltskonnal on kindlustunne elamispindade turu edasiste positiivsete arengute osas olemas ja hinnalangust ei kardeta, leiab kinnisvarabüroo Raid & Ko juhataja Andree Raid.
„Kinnisvaraturu n-ö headel aegadel läheb iga objekt kaubaks. Keerulisematel aegadel, mida oleme paar viimast aastat näinud, suundub koduostjate eelistus parema kvaliteedi suunas. Kehva kvaliteediga pinnad lükatakse laia valiku olemasolu puhul kõrvale. See on loonud flippijatele ärivõimaluse,“ kommenteeris Andree Raid.
Seotud lood
Üüri-investori vaatest on tootlus väiksemates linnades hea ja hinnad madalamad, kuid miinus seisneb selles, et arvestatava tulu teenimiseks peab investoril olema mitmeid objekte, kirjutab Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht Tanel Rebane.
Korterite flippimine on muutumas raskemaks, sest kinnisvaraturg seisab paigal ning kasumit teenida on keeruline. Korteriflippijad rääkisid investeerimisfestivalil, kust alustada ning mida meeles pidada.
Viimasel ajal kogub populaarsust kinnisvara flippimine, mis tähendab kinnisvara ostmist võimalikult odavalt, selle renoveerimist ning seejärel kasumi saamise eesmärgil uuele omanikule müümist. Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht Tanel Rebane selgitab, kas ja kuidas pank sellist tegevust finantseerib.
Kui enamik investeeringu teinud inimestest tegeleb korteri väljaüürimisega, siis aina rohkem on populaarsust kogunud ka flippimine, ehk remonti vajava korteri renoveerimine müügi eesmärgil, kommenteerib ELUM Kinnisvara maakler Egon Juhanson.
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
1
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
2
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
3
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
4
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
5
Viimased uudised
Kuldar leis: “Uues voorus loobume nii-öelda nobedate näppude põhimõttest ja kõik saavad oma taotluse rahulikult esitada.”
Lihtsad nipid, millega on väiksemad arved garanteeritud
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele