(Sisuturundus) Kuidas mõjutab e-revolutsioon ehitussektorit?

Pilvelõhkuja
Enamasti ehitab omanik oma füüsiliste varade haldussüsteemi esimest korda, meie ...

Kinnisvara, kruntide, ruumide ning seadmete omamine ja korrashoid tähendab nende haldamist, remontimist ning kulude ennetamist.

Oleme harjunud, et varade haldamisega tegelevad inimesed ehk majahaldajad, ent ajad muutuvad: majad muutuvad aina targemaks ning inimlik hooldus samal ajal aina riskantsemaks ja kulukamaks. Trendidest ja lahendustest räägib füüsiliste varade juhtimise tarkvara müüja Reminet OÜ juht Kaia Kirs.

Kinnisvaraomanikud ei mõtle vara soetades tavaliselt riskidele ega kuludele, mis neid võivad ees oodata. Ühest küljest ei ole jätkusuutlik, kui kogu teave hoone ja seadmete kohta on vaid ühe inimese, näiteks halduri peas. Teisalt on keeruline hinnata seadmetest ja süsteemidest tulenevaid riske, teadmata nende ajalugu ning hooldusvälpasid. Kolmandaks ei tea omanikud sageli, mis seisus nende kinnisvara üldse on. Seda, mida me ei kontrolli, ei saa ka mõõta.

Kui ostame auto, oskame enam-vähem prognoosida selle kasutamisega seotud kulusid. Hoonete ega seadmetega see nii ei ole. Parema info puudumisel võetakse eelmise aasta eelarve ja tehakse selle raames asju ka uuel aastal.

Millised on aga lood kinnis­varaga?

Maja puhul oskame enamasti mõelda pindadele, mida arhitekt meile planeerib. Samas ei oska me ette prognoosida, milliseks muutuvad tulevase maja ülalpidamiskulud. Siin tulebki appi IT – tänu spetsiaalsetele tarkvaraprogrammidele saame ennustada ette maja 100%-list maksumust tema kasutusaja jooksul, mis üldiselt toimib 20–80% printsiibil ehk kui hoone ehitusmaksumus on kolm miljonit ja me arvame, et see on suur summa, siis reaalselt lisandub sellele kogu hoone eluea jooksul juurde ülejäänud 80%. IT aitab meil kogutud andmeid ja parimaid praktikaid kasutades arvutada välja hoone kogukulud – projekteerimisest lammutamiseni, nagu arvutatakse juba aastaid mujal maailmas.

Enamik inimesi mõtleb vaid sellele, mida riik on seadustanud ehk energiasäästlikkusele, ent see on kõigist ülalpidamisele minevatest kuludest vaid üks väike osa. Hoone tellija seisukohast on oluline selgust saada, milleks ja kellele see hoone mõeldud on ning mis peaks tulema selle kvaliteeditase. Kontseptsiooni tehes peaks manama silme ette visiooni tulevastest klientidest ning ehitama maja valmis kõiki klientide jaoks olulisi kvaliteedinäitajaid arvestades.

Täna võib kindlalt öelda, et kinnisvaraarenduse ja -korrashoiu valdkonna tulevik kuulub teenusepõhistele lahendustele, mis tuginevad kiirelt arenevatele tehnoloogiatele. Olles pakkunud 16 aastat Eesti turul IT-lahendusi füüsilise vara haldamiseks on ka meie töö muutumas ning seda tarkvarapõhiselt lähenemiselt nõuandjaks. Klient ehitab oma hoonele haldussüsteemi esimest korda, meie jaoks on see aga igapäevatöö ning oskame anda nõu, kuidas olemasolevaid süsteeme integreerida, mida mõõta ja jälgida ning kuidas aru saada, kas toimitakse efektiivselt. Aitame integreerida tarkvara, sisestada andmeid, teha valikuid info detailsuse suhtes ning seada sisse seadmete, sõidukite ja erinevate ehitiste hooldusgraafikuid, et ettevõtteis ei toimuks tööseisakuid ega ootamatuid rikkeid.

Füüsilise vara andmete IT-põhi­ne haldamine säästab kulu­delt 20–30%

Kinnisvaraomanike esimene küsimus on ikka: mida ma sellisest e-andmebaasist kasu saan? Erinevate allikate põhjal võime kinnitada, et varade hoolikas ja süstemaatiline haldamine aitab kokku hoida 20–30% igakuistest tegevuskuludest.

Meie kogemus Eestis ütleb, et järjest enam tunnevad kinnisvaraomanikud ja -arendajad huvi, kuidas liita varade majandamine kogu ettevõtte strateegia osaks ning kuidas sellest kasu saada. Oluline osa protsessist on ka mõelda, kui palju inimesed kulutavad mingitele töödele ja kas neid töid saaks planeerida ning teha efektiivsemalt. Ega halduridki soovi käia pidevalt hädaolukordi lahendamas ja kiirremonte tegemas.

Lisaks sellele, et ühtsesse süsteemi on liidetud projekteerimis- ja haldusinfo ning hooldusjuhendid, annab tarkvara mitmekülgsusele oma osa ka asjade internet, tänu millele saab näiteks küttesüsteem või lift anda väiksematest probleemidest tehnoloogia abil märku juba siis, kui näiliselt kõik veel töötab. Ennetavad tegevused ja kõikide andmete ühest kohast leidmine vajalikele inimestele on see, mis pikemas perspektiivis kasu toob.

IT-süsteemide eesmärk on teha inimeste elu lihtsamaks, et ootamatuseid ja häirivaid tegureid nende elus oleks vähem ning asjad laabuksid nii nagu peavad. Oleme harjunud, et IT toetab meid igas eluvaldkonnas, kuid ehitussektoris on see ärkamine alles vaikselt tulemas.

Sisuturundus (ST) on oma kauba, teenuse või firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. Vormilt sarnaneb ST kvaliteetsele meediale, mistõttu on väga oluline, et ST oleks lugeja või vaataja jaoks ühemõtteliselt eristatud. ST on uudne ja moodne turundusviis, mille puhul jagatakse klientidega ka infot, mis varem jäi vaid siseringi teada. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

Toetajad

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised