13. juuni 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Enamik auditeeritud omavalitsusi kiitis mõtte heaks ning Viljandi linnavalitsus teatas, et neil on selline nimekiri juba olemas ning sinna kuulub 17 Viljandimaa ehitusfirmat. Seevastu Sillamäe ja Maardu linnaametnike hinnangul oleks selline nimekiri mõttetu ning võiks vaid kaaluda nimekirja tegemist neist ehitusfirmadest, kes on riigihangetel rikkunud kohustusi lepingute täitmisel.

Auditist ilmnes ka kurioosumeid. Näiteks ei eelistanud osa omavalitsusi mitte kõige soodsamaid pakkumisi, vaid hinnalt kõrgemaid, sest kartsid kõrgemaid pakkumisi teinud firmade poolt riigihangete vaidlustamist ning seega kogu protsessi takerdumist.

Paikuse lasteaia köögi laiendamisel ja renoveerimisel tehti ca 2,35 mln krooni ulatuses töid lepingu alusel, mille objektiks oli veevarustuse tsentraaltrassi ning majaühenduste ja kanalisatsiooni ehitustööde tegemine. Valla esindajate selgituse kohaselt oli lepingu objekt sattunud hankelepingusse juhuslikult ühest varem sõlmitud lepingust.

Maardu linnaametnikud aga sõlmisid kohaliku sotsiaalmaja ehitajaga lepingu, kus ehitajale tööde valmimistähtaja lükkumise eest oli ette ette nähtud trahviks 0 krooni.

Sauga vald sai PHARE eelstruktuurivahenditest Sauga aleviku soojatrassi rekonstrueerimiseks 591 666 krooni, millele oleks lisandunud valla omafinantseering. Pakkumismenetluse tulemusel saadud odavaim pakkumine osutus aga prognoositust kordades kallimaks, ületas oluliselt valla võimalused ja eraldatud euroraha tuli tagasi maksta.

Otepää vald aga muutis esialgset lipuväljaku, külastuskeskuse, paviljoni ja promenaadi ehitamiseks sõlmitud hankelepingut (maksumus 10,75 mln ilma km-ta) juba mõned päevad pärast selle sõlmimist, jaotades ühes riigihankes sisaldunud tööd kaheks etapiks. Hiljem ei olnud riigihanke võitnud Facio Ehituse AS enam esialgselt pakutud hinna eest nõus teise etapi töid tegema, mistõttu otsustati hankeleping lõpetada. Seega jäi selles riigihankes sisaldunud töödest tegelikkuses ca 5,7 mln krooni ulatuses kokkulepitud töid tegemata ning nende tegemiseks kulus Otepää vallal hiljem oluliselt rohkem raha.

Riigikontrolli hinnangul ei suuda paljud väiksemad omavalitsused täita riigihangete seaduses esitatud nõudeid, seda just vajaliku know-how puudumise tõttu koha peal. Ka ei suudeta seada hangete läbiviimisel hankijatele piisavalt täpseid nõudeid, mistõttu valminud ehitised ei vasta alati kvaliteedile, mida omavalitsused tegelikult soovinuks. Samuti pole omavalitsused suutnud vastu seista ettevõtjate survele tõsta ehitushindade kallinemisele viidates tööde hindu. Riigikontrolli arvates on paljude valdade ja linnade sisekontrollimeetmed nii nõrgad, et ei suuda tagada ehitushangete läbipaistvust.

Autor: Haldusuudised.ee