Kaasavaraks kolm naist ja koerakasvatus

Riigi Kinnisvara ASi enampakkumistel mõõtu
võtvad ostjad saavad riigilt kaasavaraks mitmed jäigad rendilepingud, kolm
naist ja koerakasvatuse.

Kunagises Rapla prokuratuuri majas elab praegu kaks daami, kellega sõlmitud tähtajalised üürilepingud on kantud ka kinnistusraamatusse. Riigiprokuratuuri andmetel pole üürnikud Malle-Maimu Tammi ja Ilse Mets kunagi prokuratuuris töötanud. Kui uus prokuratuuri hoone valmis, kolis asutus Raplas Jõe tänava majast ära.

Kuidas ja miks need üürnikud sinna majja võeti, seda Riigi Kinnisvara ei tea. "Justiitsministeerium andis hoone Riigi Kinnisvarale üle koos nende lepingutega. Kuna müüme oma vara enamasti enampakkumisel, on üürnikel alati võimalus enampakkumisel osaleda," selgitas Riigi Kinnisvara kommunikatsiooni- ja turundusjuht Madis Idnurm aripaev.ee-le.

Tallinnas asuv Kalmistu tee 11 kinnistu müüakse samuti koos naisterahvast üürnikuga, kuid temal pole kirjalikku üürilepingut. Üürisuhte tekkimiseks pole alati kirjaliku kokkulepet vaja, ütles Idnurm ja lisas, et ka siin kasutas naine eluruume enne kinnistu üleandmist.

Ehkki üksik elanik tundub viiehoonelises kompleksis, kuhu kuulub muuseas ka lasketiir ning Julgestuspolitsei koertekasvatus, nagu võõrkeha, tuleb talle uus eluase leida kinnistu ostjal.

Samas ootab Jõhvi kohtumaja ostjat jaanuarist eest tühi maja, sest Viru Ringkonnakohus paneb uksed kinni ning justiitsministeeriumi andmetel viiakse poolikud kohtuasjad üle Tartusse.

Kõik rendilepingud tulevad ostjatele üle just selliselt nagu nad täna kehtivad. Seetõttu pole üheselt selge, millal saaksid uued omanikud kas rentnikke välja vahetada või üüri tõsta. Kui Riigi Kinnisvara jätkaks üürileandjana, saaks ta osadel objektidel ka lepingus toodud tingimustel üürihinda muuta, rääkis Idnurm.

"Paraku ei saa üürilepingute tingimusi konfidentsiaalsuse tõttu ajakirjanduses avaldada, kuid igal pakkujal on võimalik üürilepinguga tutvuda," märkis ta ja ütles, et üürilepinguid võib poolte kokkuleppel alati ka varem lõpetada, kuid see on juba uue ostja ning üürnike vaheline asi.

Aripaev.ee küsis, kui suurt üüri tuleb praegustel rentnikel uutele omanikele maksta. Idnurme sõnul on summa konfidentsiaalne. "Üürilepingute täpseid tingimusi ei saa konfidentsiaalsuse nõuete tõttu kommenteerida," ütles ta, kuid liigseks riigieelarve pärast muretsemiseks polevat põhjust. Kinnistute uued omanikud ei saa raha küsida rohkem kui seda teinuks Riigi Kinnisvara AS.

Idnurm ei öelnud, kas Riigi Kinnisvara paneb esimesel korral müümata jäänud kinnistud lähema pooleteise aasta sees kordusenampakkumisele. "Ootame kõigepealt pakkumised ära," sõnas ta.

Kõigi enampakkumiste juures on Riigi Kinnisvara kodulehel märge, et pakkumise tingimused võivad muutuda. Ehkki Idnurm kinnitas aripaev.ee-le, et tänasel hetkel ei plaanita midagi muuta, pani ta tingimuste kontrollimist ostjatele südamele. Muutuda võib näiteks pakkumise esitamise tähtaeg, kui mõni pakkumiskomisjoni liige haigestub, selgitas ta.

Osale arutelus

  • Haldusuudised.ee

Toetajad

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised