30. september 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Riigi infosüsteemidesse ja ressurssidesse“ interneti teel sissemurdmise eest peab Venemaa sideministeeriumis valminud eelnõu järgi olema ette nähtud kriminaalvastutus, kirjutas Kommersant. Peale selle peavad ühendusepakkujad trahvi või tegevuse peatamise ähvardusel täitma jõustruktuuridega koostöö korda, selle korra kehtestavad needsamad organid.

Valitsus pole eelnõud veel läbi vaadanud, praegu tegeleb selle ekspertiisiga justiitsministeerium. Muudatus sätestaks vastutuse interneti kaudu „mittelubatud ligipääsu“ eest riiklikele ressurssidele. Kui selline „ligipääs“ kujuneb info „hävitamiseks, blokeerimiseks, muutmiseks või kopeerimiseks“, riskib süüdlane trahviga kuni pool miljonit rubla (178 000 krooni) või kuni kolmeaastase vangistusega. Sama tegevuse eest grupiviisiliselt võib mõista kuni seitsmeks aastaks vanglasse.

Ühendusepakkujad saavad kohustuse täielikult jagada õiguskaitseorganitega infot kasutajate ja nende poolt tellitud teenuste kohta. Ettevõtte tegevuse peatamiseks piisab mõne sellise organi juhtkonna liikme „motiveeritud kirjalikust otsusest.“

„Ei ole arusaadav, miks seatakse täiendav kaitse ainult riiklikele ressurssidele,“ kommenteeris Venemaa ajakirjanike liidu asejuht, duuma internetialase seadusandluse töögrupi liige Mihhail Fedotov, „karistus peab olema võrdne nii mõne riigiasutuse leheküljele sissemurdmise kui häkkerirünnaku eest näiteks ajalehe „Kommersant“ vastu.“

Teise töögrupi liikme, rahvusvahelise uurimisinstituudi juhi Astamur Tedejevi sõnul on riigi- ja ametkondliku saladuse rikkumise eest vastutus niigi ette nähtud, uue karistuse liigi puhul võib aga soovi korral võtta vastutusele „suvalise kodaniku, kes kopeerib mingi linnakese linnavalitsuse kodulehel üles riputatud linnapea mingisuguse korralduse.“

Internetiühendust pakkuva ettevõtte tegevuse peatamine mingi „ülemuse kirjakese“ põhjal olevat aga üldse vastuolus põhiseaduse ja kõigi rahvusvaheliste konventsioonidega. Üldiselt on Tedejevi arvates eelnõu mõttetu, sest ei internetti kui kommunikatsioonisüsteemi ega selle kasutajaid saa traditsiooniliste bürokraatlike meetoditega kontrollida.

Eesti-vastaste 2007.a. küberrünnakute au enda õlgele võtnud Sergei Markov leidis äsja raadiointervjuus, et temal pole põhjust millegi eest vabandada, küll aga peaks seda tegema Andrus Ansip.

Autor: Haldusuudised.ee