Garantiifondi idee ajas haldusfirmad ärevile

Praegu alles idee tasandil olev haldusfirmade garantiifond võib kaasa tuua hinnatõusu, aga ka haldus- ja hooldusteenuste turu puhastumise väikestest ja peost suhu elavatest ettevõtjatest.

Eesti kinnisvarahaldajate ja hooldajate liit (EKHHL) lahkab kolmapäevaks kokku kutsutud ümarlaual, kas kinnisvara korrashoiufirmasid võib käsitleda loomulikku monopoli omavate ettevõtjatena, mis vajavad täiendavat riiklikku kontrolli ja piiramist koos kohustusliku garantiifondiga, nagu seda näeb seadus ette turismifirmadele ja finantsasutustele. Ühtlasi on arutuse all selliste väidetega välja tulnud Mustamäe linnaosa vanema Lauri Laatsi poolne info, et elanike kommunaalmaksete võlad on drastiliselt kasvanud.

EKHHLi juhi Jüri Kröönströmi sõnul garantiifond tõstab haldusteenuse hinda, kuid võlgade tekkimise põhjusi ei lahenda. Kröönström ootab poliitikutelt garantiifondi loomise asemel ettepanekuid, kuidas elanikkonna maksejõulisust ja maksedistsipliini tõsta. "Võlgu jäämise põhjused on väga erinevad. Juhtumid tuleks case by case läbi võtta ja tegeleda põhjustega," leidis ta.

Arco Vara Kinnisvarabüroo haldusosakonna juhataja Joel Soomer arvas samas, et garantiifond oleks iseenesest täiesti mõistlik asi. "Se paneks haldajad ja hooldajad oma teenuste kvaliteedi üle mõtlema. Iseasi on (garantiifondi makstava - toim) summa suurus ja kuidas see väikesi haldusfirmasid mõjutab," rääkis Soomer. "Mõte ise on okei. Olen kokku puutunud väga erinevate firmadega ja võibolla tagaks see mingigi korra."

Möödunud nädalal avaldas Laats ajalehes Pealinn arvamust, et palju tallinlasi tõstetakse selle aasta jõuludeks kuuse alla ning jääb ka kütteta. Konkreetseid numbreid Laats toona välja ei toonud, kuid nentis, et majade kütmist lükatakse pidevalt edasi, samas pole kümnetes ning kümnetes majades üldse kindel, kas ja millal kütma hakatakse.

Eile märkis Laats, et minimaalne hooldusfirmade garantiifondi makstav summa võiks olla 1 miljon krooni. "Olen kinnisvarakorrashoiu valdkonnas pikalt töötanud ning teades nn köögipoolt tekkiski selline mõte korrastamaks selle valdkonna turgu. Olen seda mitteametlikult arutanud mitme EKHHLi liikmega ning minu teada tuleb see teema ametlikult ka liidus arutusele," märkis Laats, kelle sõnul pole Bremi juhtum ainus omataoline. Samasugune lugu juhtus ühe haldusfirma klientidega Valgas.

Korteriühistute kohustusliku rahalise puhvri suurendamist Laats ei pooldanud, kuna see tõukavat hädasolijaid veelgi sügavamasse auku kui nad niigi juba on.

Tallinnas on küttega kõige keerulisem neljas kortermajas, kus pole saavutatud kokkulepet võla tasumiseks ja mille küttekraanid on suletud. Võla puhul võimaldab Tallinna Küte ka maksegraafiku koostamist. Praegu on niisugused võlakokkulepped veidi rohkem kui 20 korteriühistul. Ühistu poolse kokkuhoiusoovi tõttu pole kütmist kuskil siiani edasi lükatud. Tallinna Küte varustab Tallinnas ja Maardus soojusega kokku 2549 eluhoonet.

Eestis on registreeritud ca 9000 korteri- ja hooneühistut ning 1010 ettevõtet, mis on määratlenud oma põhikirjalise majandustegevusena midagi kinnisvara korrashoiu valdkonnast. Seadusloomes osalevasse Eesti Korteriühistute Liitu kuulub 1400 korteriühistut. EKHHLi kuulub samas 111 haldus- ja hooldusettevõtet ning FIEd.

Osale arutelus

  • Haldusuudised.ee

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised