Kindlustusseltsid loodavad turu stabiliseerumist

ERGO kindlustusdirektori Sven Freiberg sõnul võib 2011 olla pigem kindlustusturu stabiliseerumise aasta kui kasvu alguse aasta.

Kindlustusturg toimib viivitusega ehk tänased muutused majanduses annavad mõju kindlustuse tulemustele alles poole aasta või rohkema aja pärast, lisas ta.

Freibergi sõnul võiks võib mõneprotsendilist kasvu kindlustussektoris oodata 2011. aasta lõpuks ja 2012. aastal.

Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse ASi turundusspetsialist Eve-Liis Arvisto märkis, et tänavune aasta oli kogu kindlustussektori jaoks raske. "Kahjukindlustusturu maht on võrreldes eelmise aastaga vähenenud, kuna keskmised kindlustusmaksed on langenud. Tõenäoliselt võib langus veel jätkuda, kuid loodame, et langustempo pidurdub ja olukord hakkab stabiliseeruma," kommenteeris ta.

Eesti kahjukindlustusturust moodustab ligi 65% maismaasõidukite kindlustus, seetõttu mõjutavad muutused selles kindlustusliigis ka turgu kõige rohkem, lisas Arvisto.

Seesam Kindlustus on suutnud 2010. aastal püsida stabiilsena hoides turu neljandat positsiooni. "Käesoleva aasta novembrikuu seisuga oli Seesami turuosa 13,6%," lausus Arvisto. Eelmisel aastal samal ajahetkel oli turuosa 12,4%.

ERGO kindlustusdirektori Sven Freibergi sõnul on võrreldes kolmanda kvartaliga kindlustussektoris märksõnaks "lumi" ning selle mõjul kasvanud kahjude arv.

"Kindlustusmaksete osas võib väita, et neljandas kvartalis tuleb turu langus tõenäoliselt samas suurusjärgus nagu seda on olnud kogu aasta lõikes ehk ca 7-10% piires," rääkis Freiberg.

Kui 2009 oli turu languse peamiseks põhjuseks see, et inimesed loobusid kindlustamisest või vähenes oluliselt objektide arv, mida kindlustada, siis tänavu on languse põhjuseks peamiselt asjaolu, et paljud kindlustusseltsid on müünud ja müüvad oma teenuseid oluliselt alla omahinna ja on toonud sellega kaasa ka turumahu vähenemise, lisas ta.

"Näiteks on turul seltse, eks pakuvad 50-70% lisasoodustusi. On selge, et tegemist ei ole enam seltsi kuluefektiivsuse, vaid sisulise dumpinguga," lausus Freiberg.

Tema sõnul võiksid nii suured allahindlused inimest ettevaatlikumaks teha, kuivõrd selline pakkumine seab ohtu kahjude kiire ja korrektse hüvitamise. "Iga kindlustuslepinguga võtab ju selts endale kohustuse kahjud ka hüvitada, poole hinnaga kindlustuskaitse korral jääb õhku rippuma kahtlus, et ka kahjud hüvitatakse vaid poolenisti," märkis Freiberg.

Kui uuel aastal täituvad prognoosid majanduse elavnemisest – seda nii tootmise kui kaubanduse valdkonnas –, siis kindlasti elavdab see omakorda ka kindlustusturgu, kasvatades kindlustatavate objektide hulka nii tootmishoonete, veetavate kaupade, vedajate vastutuse kui ka vedamiseks kasutatavate sõidukite näol, rääkis ERGO kindlustusdirektor.

"Tõenäoliselt hoogustub majanduskasvu tingimustes varade kindlustus tervikuna. Juba on märgata ka uute sõidukite müümise elavnemist, mis toob uusi kindlustusobjekte ka kindlustusturule," lausus Freiberg.

Ka eraisikute puhul loodab ERGO väikest kindlustushuvi elavnemist, eeskätt kodude ja sõidukite kindlustamisel. "Kuna inimeste teadlikus oma õigustest ning vastutusest on kasvamas, seda kas või läbi avalikuks tulnud n-ö jääpurikate jne õnnetuste, siis võib eeldada, et kasvab huvi vastutus- ja ka õigusabikindlustuse järgi," märkis ta.

Freibergi arvates on huvitav see, et hoolimata majanduslangusest on inimesed jätkanud reisimist, mistõttu reisikindlustuse müük on teinud ka sel aastal võimsa kasvu. Ka võib öelda õnnetusjuhtumikindlustuse selle ja eelmise aasta kasvu näitel, et majanduslangus on pannud inimesi mõtlema ka oma tervise ja teatud määral ka sissetulekute stabiilsuse kindlustamisele, sõnas ta.

ERGO loodab Freibergi ütlusel, et majanduskasv seda trendi ei peata.

Statistikaameti andmeil kukkus kindlustusturg tänavu novembris 5% võrreldes eelmise aasta novembriga ning kindlustusturu suurim langus oli kindlustusnõuete väljamaksete osas, nimelt novembri kahjukindlustusi kokku oli 48% võrra madalam, kui eelmise aasta novembris.

Olulisemate kindlustusmaksete mahtude poolest on kasvanud õnnetusjuhtumi- ja haiguskindlustuse maht aasta jooksul 3,8 protsenti – 52,1 miljonilt kroonilt 54,1 miljonile ning sõiduki valdaja vastutuskindlustuse muutus on olnud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 6,6% – 24,7 miljonilt kroonilt 26,3 miljonile.

Osale arutelus

  • Haldusuudised.ee

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised