Kindlustuskelmid püüavad suuremalt petta

Kui kindlustuskelmuste arv mullu vähenes, siis välja petetav summa kasvas aasta varasemaga võrreldes. Kasv oli tingitud eelkõige väga suuremahuliste kelmuste lisandumisest ja enim püüti välja petta 400 000 eurot.

Eelmisel aastal tuvastasid kindlustusseltsid 250 kindlustuskelmust, millega püüti välja petta ligi 2,4 miljonit eurot, teatas Eesti Kindlustusseltside Liit. Kuigi 2012. aastal vähenes kindlustusandjate tuvastatud kindlustuskelmuste üldarv ligi 25%, kasvas välja petta üritatud raha maht üle 26%. 

Eelmisel aastal tuvastasid Eestis tegutsevad kindlustusandjad kokku 250 kindlustuskelmust, aastatel 2010 ja 2011 oli sama arv vastavalt 330 ja 327. Välja petta üritatud raha maht kasvas märkimisväärselt 1,88 miljonilt eurolt 2011. aastal 2,38 miljoni euroni eelmisel aastal.

Kui 2010. ja 2011. aastatel tuvastatud suurimad kindlustuskelmused jäid alla 100 000 euro, siis eelmisel aastal tuvastati kolm kelmust, mille puhul see piir ületati. Nende kindlustuskelmuste kogumaht oli kokku miljon eurot. Suurima puhul neist üritati välja petta ligi 400 000 eurot.

„See tendents on murettekitav. Tegemist oli lavastatud või tahtlikult esile kutsutud kindlustusjuhtumitega, mis viitab reeglina organiseeritud grupiviisilisele ja tahtlikule kuriteole,“ ütles Eesti Kindlustusseltside Liidu kahjuennetuse juht Erik Ernits. „Tavapärasest suurema kahjuga kindlustusjuhtumite asjaolusid kontrollitakse iseäranis põhjalikult ning kelmuse tuvastamise tõenäosus on tavapärasest veelgi suurem. Et suur vahelejäämise risk kelme ei heiduta, viitab asjaolule, et tabatud kelmidele praktikas rakendatavad sanktsioonid ei ole piisavalt mõjusad.“

Erik Ernitsa sõnul võib samas pidada positiivseks, et mullu vähenesid kõik kelmuste liigid. “Enim langes selliste kindlustuskelmuste arv, kus kindlustusjuhtum kas lavastati või kutsuti tahtlikult esile,” rääkis ta. “Eelkõige on vähemaks jäänud lavastatud või tahtlikult esile kutsutud liiklusõnnetusi ning lavastatud varguseid. Põhjuseks võib siin olla paadunud kelmide siirdumine, kas teisele alale või teise riiki ja ka üldise majandusolukorra mõningane paranemine, mis on vähendanud vajadust ootamatult tekkinud finantsraskustest ebaausal teel vabaneda. Kelmuste vähenemisele on kindlasti kaasa aidanud ka kindlustusandjate järjest suurenev suutlikus kindlustuskelmuseid tuvastada.”

Osale arutelus

  • Haldusuudised.ee

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised