6 soovitust küttegigantidest sõltumatu ärihoone rajamiseks

Tallinnas aadressil Sõpruse pst 157 asuv ökobüroo ei ole liitunud ei kaugkütte ega gaasitrassiga.

Eesti esimene ökobüroo kütab ja jahutab end ise. Ärihoone arendaja Hepsor OÜ juhatuse liikme Henri Laksi on see maja kütte ja jahutuse mõistes täiesti autonoomne. "Me ei ole liitunud ei kaugkütte ega gaasitrassiga," möönis Laks.

6 soovitust, kuidas arendada energiasäästlik büroohoone.

1. Maaküte kütab ja jahutab. Talvel kasutatakse küttesüsteemina hoonealuste 25 meetri pikkuste energiavaiade näol toimivat maakütet, suvel kasutatakse sama süsteemi hoone jahutamiseks. Eestis uudne energiavaiade süsteem tagab kuni 50% väiksemad küttekulud võrreldes tavahoonetega.
2. Vesi taevast. Büroohoonetes kasutatavast veest ligi 75% ei pea vastama joogivee kvaliteedile. Hoone veevarustus toimib osaliselt ühisveevärgi baasil, osaliselt kasutatakse sadevett. Vihmaveemahutisse kogutavat vett kasutatakse tualettruumides, see tagab kuni 75% väiksemad veekulud võrreldes tavahoonega.
3. Arhitektuursed lahendused ja fassaad. Hoone fassaad on kaetud lehiselaudisega. Klaasfassaad hoone lõunapoolses osas maksimeerib loodusliku valguse kasutuse. Ruumide kaitseks päikesekiirte soojendava mõju eest on klaasfassaadi ees, hoone välisküljel, horisontaalsed päikesekaitseribid ja -sirmid, mis aitavad suvel hoida kokku hoone jahutusel kuluvat energiat.
4. Jalgrattaruum ja elektriautode laadimiskoht. Asuvad hoone esimesel korrusel.
5. Päikesepaneelid. Katusele paigaldatud. päikesepaneelid toodavad elektrienergiat.
6. Leedvalgustid. Hoone trepikodades, koridorides ja vestibüülides on leedvalgustid, mis tarbivad kümme korda vähem eneriat kui tavavalgustid.

Ökobüroo arhitekt: Roheliste lahenduste puhul tüüpprojekte kasutada ei saa
Büroohoone projekteerinud arhitekt Indrek Suigusaar arhitektuuribüroost Pluss märkis,
et arhitektuuriliselt on energiatõhususe ABC hoones igati kasutuses. “Tarindid said tunduvalt soojemad, kui ka ehituses tavapärastest soojapidavamate lahendustega võrrelda. Välisilme puhul oli taotluseks sobimine miljööga, ökonoomsus ja arhitektuursete vahenditega energiatõhususele kaasaaitamine. Tüüpilised bürooned on kui klaaskastid, ent selle objekti puhul on lihtsalt aknad. Elame Põhjamaal ja peame arvestama, et klaaspind laseb 5–7 korda enam soojusenergiat läbi kui sein,” märkis Suigusaar. Samas on hoone lõunaküljel suur ribidega varjestatud klaasfassaad, et välist päikeseenergiat ära kasutada. Ida- ja läänepoolsete akende ees on vertikaalsed ribid, mis kontoriruumide aktiivsel kasutusajal varjutavad päikese, mis võiks kuvaritööd segada. Suigusaare sõnul roheliste lahendustega büroohoonete rajamisel tüüpprojekte kasutada ei saa, ent energiatõhususe ABC on igal pool rakendatav. “Seda hoonet on tähele pandud, aga ega uued tellimused üleöö sünni. Arendajaga on meil järgmised objektid juba töös,” märkis ta. Bürooarendusmaastik on hoone arendaja Hepsor OÜ juhatuse liikme Henri Laksi hinnangul välja kujunenud ja praeguses turuolukortas pole suurt tungi kuhugi. “Meil on väga hästi läinud. Maja on alles loetud kuud valmis ja vakants on 2600 ruutmeetrist vaid 185, mis moodustab väga väikese protsendi. Võib öelda, et üürnikud väga tahtsid meile tulla. Kui läheme järgmist büroohoonet arendama, siis latti allapoole ei lase.”

Ehitusuudised.ee lehelt saab tutvuda

Sõpruse 157 projektikaardiga 

Ja vaadake fotosid ökobüroost!

Osale arutelus

  • Annika Matson

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised