Mida peab korteriühistu arvestama laenu taotlemisel? 

Kui varem võis laenu võtmise otsustada korduskoosolekul, siis täna see sellisel kujul enam võimalik pole, vigane üldkoosolek võib kaasa tuua kohtutee.

 Eesti Korteriühistute Liigu õigusosakonna juhi Urmas Mardi sõnul on praegu käes ühistute elus kõige olulisem aeg: hakatakse korraldama üldkoosolekuid, et kinnitada möödunud aasta majanduskava ja uus eelarve ning teha renoveerimisplaane. “Üldkoosoleku otsus on juriidiline dokument, mistap tuleb hoolitseda selle eest, et koosolek oleks korrektselt läbi viidud. Üldkoosolek on otsustusvõimeline ainult juhul, kui kõik nõuded on täidetud, vigade korral võib hullemal juhul oodata pikk, keeruline ja kallis kohtutee,” toonitas Mardi.

Kui juhatus hakkab üldkoosolekut korraldama, tuleb Mardi sõnul päevakorda panna kõik teemad, mis ühistule olulised.

“Seadus otsuse vastuvõtmiseks vajaliku kvoorumi nõuet ei reguleeri, seega on ühistu põhikirjas oluline ära määrata, missugune on üldkoosoleku kvoorum ja kuidas see kokku saab,” andis Mardi nõu. “Näiteks kui majas on 10 korterit ja ühistu põhikirjas sätestatud 51% kvoorumi nõue, siis kui kuus korterit tuleb üldkoosolekule, tähendab see, et koosolek on otsustusvõimeline ja päevakorras olevaid punkte võib arutada. Otsus aga on vastu võetud juhul, kui kuuest korterist 4 hääletab otsuse poolt,” tõi ta väiksema kortermaja näite.

Mullu märtis vastu võetud seadusemuudatuse kohaselt peab laenu võtmine ja rekonstrueerimistööde puhul olema kvalifitseeritud häälteenamus. “See kujutab endast enamust korteriomanikest ja sellele enamusele peab omakorda kuuluma suurem osa kaasomandi mõttelistest osadest ehk korterite suurusest. Kui varem võis laenu võtmise otsustada korduskoosolekul, siis täna see sellisel kujul enam võimalik pole,” tuletas Mardi ühistutele meelde.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) korraldab märtsikuu alguses Tallinnas koolituse nii eesti kui vene keeles ühistu üldkoosoleku läbiviimise õiguslikest aspektidest. Koolituste kavaga saab tutvuda EKÜL kodulehel:

http://www.ekyl.ee/index.php?id=10546

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised