Kas Mustamäed ootab Kalamaja saatus?

Põhja-Tallinnaga sarnaselt võiks järgmisena elu sisse puhuda Mustamäele, arutati eilsel kinnisvarafirmade liidu konverentsil "Mis saab edasi?".

"80 aastat tagasi kujunesid välja puitasumid, kus me usinalt elamuid rekonstrueerime. Uued põlvkonnad kujundavad uusi asumeid Uues Maailmas, Kalamajas," rääkis Domus Kinnisvara Vahendus OÜ juhatuse liige Ingvar Allekand. Paarikümne aasta pärast saab 80 aastat täis Mustamäel, mõni aasta hiljem Lasnamäel ja Õismäel. Allekand tõdes, et tema jaoks on huvitav küsimus, mis neist piirkondadest siis saab. Kas ka nn mägesid ootab sama olukord, mis praegu toimub Kalamajas?

Kinnisvaraspetsialist, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige Tõnu Toompark leidis, et praegu ei ole selline asi võimalik. Ta tõi näiteks keskmise paneelmaja, kus on kolm trepikoda, viis korrust ja maja peale kokku 45 korterit, ning võrdluseks keskmise Kalamaja kortermaja, kus on 4-8 korterit. Suuremas majas on rohkem eri huvisid, mis hakkavad põrkuma, mistõttu ei ole Toomparki hinnangul Mustamäel Kalamajaga sarnane olukord võimalik.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu nentis, et tahame või mitte, vananenud elamufondist lahti ei saa. Tema sõnul peavad Mustamäe, Lasnamäe ja Õismäe majade kandekonstruktsioonid ka edaspidi vastu. "Nende piirkondade probleem on ennekõike selles, et energiatarbimine on kõrge ja hoonetes on toimunud pigem moraalne vananemine, see tähendab, et planeeringud ei sobi ja paljud sinnapoole sellepärast ka ei liigu," rääkis Reinsalu. Tema hinnangul on oluline mugavuse küsimus, sest paljudes majades pole lifte, panipaiku ega piisavalt parkimiskohti.

"Kui vaadata veel Mustamäe ja Kalamaja vastandamist, siis võib-olla tasuks lisada detail, et kui Mustamäel tehakse korda üks üheksakorruseline elamu, kus on 200 korterit, siis on see 15 pinda Kalamajas ruutmeetrite mõttes," ütles Reinsalu.

Muutus toimub osaliselt

Tartu ülikooli inimgeograafia teadur Kadri Leetmaa leidis, et paneelipiirkonnad ei taaselustu ulatuslikult, sest ka kesklinnalähedased vanad puitasumid ei ole seda teinud. Ta märkis, et see paistab silma, kui vaadata, milline olukord on Kalamaja kesklinnast kaugemas otsas. Leetmaa sõnul on teatud paneelipiirkondades juba noored härjal sarvist haaranud, et sealset keskkonda muuta.

Ingvar Allekand rääkis, et vanematel piirkondadel on eelised, sest seal on taristu, koolid, kauplused jms. Planeeringute muutmiseks on vaja tuge ehitusseadustikust, mis läks suvel küll liberaalsemaks, kuid Allekandi kogemuse põhjal ei ole Tallinna linnametnike peas samasugust nihet veel olnud. Seepeale küsis ta, kuidas tegeleda mugavuse muutmisega, kes peaks selleks initsiatiivi haarama, kas KredEx.

Triin Reinsalu KredExi esindajana ütles, et kindlasti peakski see olema nende järgmine samm. "Me peaks üksikobjektist eemale astuma ja võtma piirkondi tervikuna. Üks asi on maja kui sellise rekonstrueerimine, teiseks moraalne vananemine, kolmandaks linnaruumi kujundamine. Tulles Kalamaja juurde: maja vanus ei näita midagi, loeb elukeskkond," rääkis ta.

Tõnu Toompark leidis, et initsiatiiv peaks tulema rohujuure tasandilt, inimestelt enestelt, et nad teaksid kvaliteeti tahta ja nõuda. "Selleks, et üks paneel tehakse korda, on osa ühistu juhtidel, kes teevad seda oma initsiatiivist," märkis Toompark. Samas tõdes ta, et üksnes rohujuuretasandiga hakkama ei saa ja appi võiksid tulla kohalikud omavalitsused. Samaga nõustus Reinsalu, kelle hinnangul on KOVil oluline roll eriti just linnaruumi kujundamisel.

eile toimus Eesti Kinnisvarafirmade Liidu ja Swedbanki korraldatud konverents "Mis saab edasi?", kus valdkonna arvamusliidrid annavad ülevaate kinnisvaraturu hetkeseisust.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised