CM: Maaküttega säästad 75% oma kodu küttekuludelt

Täielikult hooldusvaba maaküte on ökoloogiline lahendus, mis lõpetab Sinu koormamise kopsakate küttearvetega ning suhtub säästvalt ümbritsevasse looduskeskkonda.

Kuidas saadakse soojus maasügavusest kätte?

Maaküte varub maast või veekogust selleks ette nähtud torustikuga, mille võib kaevata pinnasesse või lasta kaljusse puuritud kaevu. Torustikus ringleb jäätumatu, keskkonnasõbralik vedelikulahus, mida soojendab ümbritsev mass. Aurustis satub lahus kokku külmaainega, ning kompressor tõstab gaasiks muutunud vedeliku temperatuuri. Kondensaatori kaudu siirdub soojusenergia maja küttesüsteemi ja akumulatsioonipaaki, et soojendada tarbevett.

Elektrit vajab maasoojuspump vaid kompressori ja ringluspumpade tööks, seega saad ühe kasutatud kilovati kohta keskmiselt kolm kilovatti soojusenergiat, optimaalsetes tingimustes isegi rohkem. Parima kasuteguri saab maasoojuspumbast vesipõrandakütte või muu sarnase madalal soojusel toimiva süsteemiga.

 

Tööpõhimõte kui külmkapil aga ümberpööratult

Lihtsalt selgitades on maasoojuspumba tööpõhimõte sama nagu külmkapil, kuid ümberpööratud kujul: külmkapp juhib toiduainetest saadud soojuse väljapoole, maasoojuspump aga siirdab maas või vees oleva soojuse hoonesse. Et saada teada, kas sinu olemasoleva või alles plaanitava kodu küttelahenduseks sobib maasoojuspump, tuleks teha maja ümbritsevale maale hürogeoloogiline uuring. Selle abil selgitatakse välja, kas parima tulemuse annaks horisontaalselt paigaldatud maaküte maakollektori näol, vertikaalse puurimise teel kaevu paigutatud kollektor või hoopis kinnine kaev, kus soe vesi pumbatakse ühest kaevust soojusvahetisse ning jahutatud vesi suunatakse tagasi teise kaevu.

Maaküttelahenduse tasuvus oleneb eelkõige maja suurusest, kuid üldiselt tuleb arvestada kuue- kuni seitsmeaastase tasuvusperioodiga. Üks ruutmeeter maja pinda võrdub ühe meetri puurimisega ehk umbes 100 ruutmeetrise maja puhul on tarvis puurida 100 meetrit. Ühe meetri puurimise hind jääb 35 kuni 50 euro vahele olenevalt pinnase geoloogilisest läbilõikest. Soojusvaheti ehk katlaruumi mineva seadme hinnad algavad 5000 eurost.

Hooldusvaba - aastakümneid

Valmis ehitatud küttelahenduse näol on tegemist aastakümneid hooldusvabalt töötava süsteemiga, mis selle omanikult rohkem jälgimist ega tähelepanu ei nõua. Ruum kuhu paigaldatakse maasoojuspump ei pea olema tulekindel ning maaküte ei vaja ka korstent. Lisaks sellele võtab maaküttelahendus ruumi vaid paar ruutmeetrit, samal ajal kui õli-, puu- ja pelletiküttesüsteemid vajavad vähemalt viite ruutmeetrit või enamgi, kui hoiustada plaanitakse ka kütteainet ennast.

Kuigi vertikaalsel puurimisel paigaldatav küttesüsteem tuleb veidi kallim kui pinnasekollektoril põhinev, annab puurimine aastaringselt 5-6 kraadi soojusenergiat, samal ajal kui pinnasekollektor vaid 1-2 kraadi. Pinnasekollektor sobib kütma pigem suurema kinnistuga maja, kuid tuleb arvestada, et olemasoleva haljastuse ja viljapuude vahele on süsteemi keeruline paigaldada ning see võib mõjuda negatiivselt isegi aias kasvavatele põlispuudele. Ühel juhul viis pinnasekollektor paari, kolme aastaga suurte männipuude kuivamiseni. Samuti tuleb selle küttelahenduse kasuks otsustades edaspidi loobuda  kaevamist nõudvatest aiatöödest ja juurviljakasvatusest. Muru kasvab küttesüsteemi peal meelsasti.

Kuna maakütte planeerimine eeldab uuringuid ja projekti koostamist, on sobiv aeg alustada just sügisel. Nii on kevadeks kõik eeltööd tehtud ning maakütte paigaldamine võib alata.

Rohkem infot leiad www.baltimaaküte.ee

või saada kiri info@baltipuurkaev.ee

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised