Autor: kinnisvarauudised.ee • 13. juuni 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Käesoleval hetkel müüakse Tallinnas kortereid ligikaudu 100 arendusprojekti raames, mille ehitus on erinevates staadiumites. Mõne projekti puhul alles alustatakse korterite eelmüügiga, samas kui teiste puhul on maja valmis ning müümata vaid üksikud korterid. Korterite ehituseks väljastatud ehituslubade arv on kolm kvartalit järjest langenud, kuid oli esimesel kvartalil viie aasta keskmisest siiski kõrgemal tasemel. Viimase aasta jooksul on igas kvartalis alustatud keskmiselt 600 korteri ehitustöödega. Samal ajal on uuemate ja vanemate korterite tehinguhinna vahe kahanenud terve aasta vältel uuemate korterite hinnalanguse tõttu, mis muudab uuemad korterid järjest rohkem atraktiivseks.

Teisalt on tarbijate kindlustunne järgneva 12 kuu jooksul kinnisvara ehitada või soetada langenud juba kolm kvartalit järjest. 2016. aasta esimeses kvartalis aeglustus uute eluasemelaenude käibe kasv 5 protsendini aastases võrdluses, kuid eluasemelaenude koguportfelli kasv kiirenes 4,4 protsendini. Vaatamata tugevale palgakasvule ja madalatele intressidele langes uute eluasemelaenude käive märtsis ja aprillis.

Uute korterite pakkumine püsib lähitulevikus kõrgel tasemel

Kuna tarbijate valmidus kinnisvara osta näitab mõningaid kõhkluse märke, peaks korterite hinnatõus jääma tagasihoidlikuks. Kõrgemate hoolduskuludega vanemate korterite puhul on võimalik mõningane korrektsioon hindades.

Esimeses kvartalis paranes korterite taskukohasus Swedbanki indeksi järgi ka Riias ja Vilniuses. Kolme Balti riigi pealinnadest oli eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias, kus  indeksi paranemisse panustas enim korterite hinna 4,6% langus aastases arvestuses. Vilniuses tõusis esimeses kvartalis netopalk 7,1%, kuid korterite taskukohasus paranes vaid marginaalselt, sest korterite hinnad tõusid 6,7%. Seega olid esimeses kvartalis kolme Balti riigi pealinna korterite hinnamuutused väga erinevad.

Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.