Suurimateks müütideks, mida ma viimasel ajal tihedalt kinnisvaraturu kohta kuulen, on need kolm väidet.
Ruta Arumäe
  • Ruta Arumäe
  • Foto: Äripäev
1. Kinnisvarahinnad teevad pidevalt uusi rekordeid (ja see viib järeldustele nr 2 ja 3).
2. Kinnisvarahinnad on liiga kõrged.
3. Kuna kinnisvarahinnad on liiga kõrged, siis õige pea kukuvad need sealt kõrgustest alla.
PANE TÄHELE!
Ruta Arumäe koolitusele „Kuidas analüüsida kinnisvarainvesteeringut“ saab registreeruda SIIT.
Jätkukoolitusele „Investeerimisstrateegiad kinnisvaras majandustsükli eri faasides“ saab registreeruda SIIT.
Et need väited müütide valda kuuluvad, saab selgeks üsna pea, kui vaadata numbreid.
Majandusnäitajatega on juba kord selline lugu, et enamik nendest sisaldab positiivset trendi. Inimkeeli tähendab see, et kõik hinnad ajas pidevalt kasvavad. Ja kui kui mõni hindadest ka vahepeal langema peaks, on see lühiajaline kõrvalekalle pikemaajalisest trendist. See kehtib mitte ainult kinnisvarahindade kohta, vaid kõikide hindade kohta. Vaadake võrdluseks ükskõik millist hinda. Kas mäletate veel, kui palju maksis midagi mõni aeg tagasi? Võin kihla vedada, et see maksis märksa vähem kui praegu. Mõned üksikud erandid välja arvatud. Seega on pidevalt uute rekordite tegemine enamus majandusnäitajatele, sealhulgas hindadele, nende loomulik olek ning ebatavaline olek see, kui uusi rekordeid enam ei sünni.
Olgu tegemist kogu majanduses toodetava toodangu, tarbitavate kaupade koguse või inimeste palkadega – kõik need on ajas kasvavad. Mis lühiajaliselt loeb, on see, kas kõik need majandusnäitajad lühiajaliselt omavahel ka kooskõlas kasvavad. Kui lühiajalises plaanis mõni neist teistest palju kiiremini kasvab, on põhjust oodata korrektsiooni. Niikaua, kui kinnisvarahinnad kasvavad sarnaselt majanduse ja palkadega, ei ole korrektsiooni ootamiseks suuremat põhjust.
Meenutame, et 2017. a kolme kvartali keskmine majanduskasv oli 4,8%, palkade kasv 6,6% ning kinnisvarahindade kasv 5,8%. Ka teistel pärast-kriisiaegsetel aastatel ei ole need näitajad kooskõlast välja läinud. Seega ei ole praegu põhjust väita, et kinnisvara hinnad oleks liiga kõrged. Hindu tuleb alati vaadata kontekstis teiste hindadega. Kinnisvara puhul on olulisimaks kontekstiks palgakasv, kuna inimeste ostujõust sõltub kinnisvara nõudlus kõige enam. Ning selles kontekstis tuleb tõdeda, et palkade ostujõud eluasemete suhtes on endiselt väga hea ning see ei ole viimase viie aasta jooksul sugugi kahanenud.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.26, 12:08
Riias kerkib kvartal, kus kontor on enamat kui töökoht
Veel mõni aasta tagasi tähendas uue kontori otsimine eelkõige head asukohta ja mõistlikku hinda. Täna on ettevõtete ootused muutunud. Üha olulisemaks on saanud küsimus, kas tegemist on keskkonnaga, kuhu inimesed tahavad päriselt kohale tulla, kus on hea töötada ning mis aitab ka ettevõttel kasvada.

Enimloetud

1
Uudised
  • 06.07.26, 10:26
Kinnisvarajuhid: ostjad on turule tagasi tulnud, kuid muutunud soovidega
2
Uudised
  • 24.07.26, 06:15
Tahad osta korterit otse omanikult? Vaata, kui palju Sinult küsitakse tegelikult
Vaata tervet Eestit hõlmavat graafikut - olukord on kõnekas
3
Uudised
  • 25.06.26, 13:10
Valdo Kalm ja Kaarel Loigu: ehitame koos väga suurt linnaosa
4
Uudised
  • 24.07.26, 08:00
Kuidas saavad korteriühistud võidelda petturite vastu?
5
Uudised
  • 22.07.26, 08:00
Halva ruumi eest ei jää arve tulemata
Kehv linnaruum on pikaajaline kulu inimestele, ettevõtetele ja linnale
6
Uudised
  • 24.07.26, 09:45
Invego Läti arenduste müük paisus 130%
Arendusfookus on lahkunud Lätisse

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele