Orienteerumis­mäng nutisüsteemides

Moodsad majad on servast servani täis vidinaid, mis energiat säästavad ja hoone kasutaja elu lihtsustavad. Samas on nutimajadest kujunemas ka tüliõun, sest keerukad süsteemid vajavad nii järjepidevat hooldust kui ka tavapärasest erinevat turvamist.

Hooneautomaatika ristub siinkohal üha rohkem IT-maailma riskide, sidekanalite toimimise, andmekaitsemurede ja muuga, mida kinnisvaraomanikud pigem väldivad. Oma süü on siin ka tootjail, kes püüavad erinevat päritolu seadmete integreerimist takistades oma turuosa kaitsta. Tasub aga teada, et integreerimata hooneautomaatika lahendused kipuvad mitte energiat säästma, vaid hoopis seda tavapärasest rohkem kulutama.

Teine põlvkond

Kui integreerumisvõimetu ja projektipõhiselt paigaldatud süsteemi garantiiaeg lõpeb, tuleb see tõenäoliselt funktsionaalsuse kaasajastamiseks päris uue süsteemi vastu välja vahetada. Kogu targa lahenduse väljavahetamine läheb kinnisvaraomanikule kalliks.

Praegused nutikodu lahendused on juba n-ö teine põlvkond – need on esimestest oluliselt odavamad ja lihtsamad nii seadistada kui ka kasutada. Häälkäsklustele reageerivaid abimehi, mis USAs juba taksot ja pitsat tellida suudavad, poes käivad ja muid koduga seotud asju teevad, Eestis veel ei kohta. Küll aga saab mullu mais avatud Zimply nutikodu keskuses vaadata koduabilisi Amazon Echo ja Google Home, mille häälkäsklustele reageeriv tehisintellekt vastab küsimustele, teeb kohvi ning juhib valgusteid.

Esinduslikud näited

Nutikodu keskust majandav Indome on paigaldanud tarku seadmeid mitmetele Eesti elamukinnisvara arendajatele, sh Metro Capitali uusarendustesse. Indome tegevjuhi Lauri Lotamõisa sõnul on juhtmevabad Fibaro nutikodud Eesti uusarendustes üsna levinud, targa kodu lahendus maksab 30-40 eurot ruutmeetri kohta.

Ühe tuntuma turuosalisena võib nimetada ka Saksa päritolu JUNGi, mille valikusse kuulub üle 200 omavahel integreeritava toote, sh hooneautomaatika standardil KNX põhinevad targa maja lahendused. KNX standardil targa kodu näiteks on Tallinnas Haaberstis asuv elu- ja ärihoone LAEV.

Hoiame Kokku Grupp varustab nutilahendustega suuri avalikke hooneid, tööstusettevõtteid ning Scandium Kinnisvara arendusi. Loe väikeinvestori unistusest – nutikodude massidesse viimisest – SIIT.

Praegune Eesti moodsaim tark büroomaja on Telia uus hoone.

Nutilahendustesse suurema selguse toomiseks uuris kinnisvarauudised.ee läinud suvel, mida rääkisid JUNGi Eesti piirkonnajuht Mark Melts ja Indome tegevjuht Lauri Lotamõis.

 

Küsimustele vastab JUNGi Eesti piirkonnajuht Mark Melts.

Mille poolest targa maja lahendused üksteisest erinevad?

Tihtipeale peetakse targaks koduks ka maja, mis on varustatud üksikute nutilahendustega, näiteks on automatiseeritud küttesüsteem või ventilatsiooniseadmed. Üksikud lahendused toimivad valdavalt aga igaüks eraldiseisvalt ega moodusta ühtset tervikut. Iga eraldiseisev asi vajab seejuures eraldi haldamist, mis võib kasutajale tähendada täiendavat kulu nii ajas kui rahas.

Kuivõrd tark maja on pikaajaline investeering, tuleks veenduda, et selle paigaldamiseks kasutatakse sertifitseeritud teenusepakkujaid, kes koostavad korraliku projekti ning kasutavad kvaliteetseid süsteeme. Kuna tänapäeval uueneb tehnoloogia meeletu kiirusega, on tähtis silmas pidada, et süsteemi saaks tehnoloogia arenedes uuendada ja kohandada vastavalt muutuvatele vajadustele. Näiteks JUNG kasutab eeskätt Euroopas, aga ka mujal maailmas levinud hooneautomaatika standardit KNX, mis on juba ette loodud järgmise põlvkonna toodete jaoks.

Mille poolest KNX standard muudest võimalustest erineb, mis on selle tugevused?

Peamiseks eeliseks on see, et nii KNX standardit kasutavad targa maja süsteemide tootjad kui ka paigaldajad saavad juba hoonesse üles seatud targa maja süsteemi hõlpsasti lisada uuendusi – tooteid ja funktsioone, mida praegu alles arendatakse. Nii on tark kodu investeering, mis loob püsivat väärtust.

KNX standariga saab automatiseerida pea piiramatus valikus erinevaid funktsioone: kütet, ventilatsiooni, valgustust, aga ka näiteks turvaseadmeid ning heli- ja videosüsteemi. Tänu standardi laialdasele levikule ja kasutusele rohkem kui 400 tootja poolt üle maailma on selle tugevuseks lai valik hoone automaatikasüsteemi integreeritavaid tooteid, mis ka omavahel hõlpsasti ühildatavad.

 

Küsimustele vastab Indome tegevjuht Lauri Lotamõis.

Kas erinevate tootjate nutikodu lahendusi saab omavahel integreerida?

Tänapäeva nutikodusid on võimalik integreerida kasutades erinevaid suhtluskeeli. Oleme teadlikult valinud oma portfelli need võimalused, mida saab kasutada laialdaselt. Turul aga liigub ka täiesti kinniseid süsteeme, mille puhul ei pruugi täielik integratsioon võimalik olla. Kinnisemad lahendused põhinevad üldjuhul ühe tootja protokollidel. Need nutikodud, mis kasutavad üldtuntud standardeid KNX, Z-Wave vms, on omavahel paremini integreeritavad.

Millistest enamlevinud standarditest nutikodu lahenduste tootjad ja müüjad juhinduvad?

Praegu on saada põhiliselt kahesuguseid automaatikalahendusi. Ühed on n-ö traditsioonilised lahendused, mis suhtlevad üle andmeside kaabli. Uuem põlvkond kasutab spetsiaalset juhtmevaba signaali. Meie kasutame mõlemaid variante. Nii saame juhtida näiteks ventilatsioonsieadmeid kaabliga ja tulesid juhime üle õhu leviva raadiosignaaliga. See tagab ühelt poolt süsteemi töökindluse ja teisalt suure paindlikkuse. On tavapärane, et inimesed soovivad esiti juhtida tehnosõlmi ja alles hiljem lisada valgustite juhtimist ning multimeediat. Juhtmevabade seadmete kasutamine teeb selle võimalikuks.

Millised internetiteenuse pakkujad nutikodu lahendusi toetavad ja milliseid pakette tuleks neilt küsida?

Internetiteenuse suhtes ei ole tänasel nutikodul eelistusi. Sobivad kõik operaatorid. Küll aga peab jälgima andmeside kasutust ja nende pakette. On olnud juhuseid, kus nutikodu jälgimine distantsilt viis andmeside mahu täitumiseni ja operaatori poolsete suuremate arveteni.

Kas teie nutikodu süsteem suudab töötada traadita sidevõrgus LoRaWAN, mis on GMSist odavam?

Meie nutikodu otse LoRaWAN võrgus ei suhtle, küll aga oleme teinud esimesi samme, et võtta kasutusele ka selle võrgu eelised ja kasutada neid seadmeid oma süsteemide funktsionaalsuste laiendamiseks.

Kuidas nutikodu toimib, kui elekter ja internet ei tööta?

Nutikodu on täna pigem seotud elektri olemasolu kui internetiga. Interneti puudumisel kaob ära nutikodu ühendus välismaailmaga, süsteem ise töötab edasi. Kui aga elekter majapidamisest lahkub, ei tööta üldjuhul ka kõik ülejäänud seadmed. Küll aga taastab nutikodu oma seadistused elektri taastudes. Halba ei tee ka tagavaratoite ehk UPSi paigaldus nutikodu seadmetele. UPS sõltub seadmete arvust, mida on vaja „elus hoida“. Tavliselt piisab lihtsamast 60-100 € maksvast UPSist, mis hoiaks hinge sees nii wifi ruuteril kui nutikodu keskusel.

Millistes programmeerimiskeeltes saaks huvilised omale ise nutikodu tarkvara kirjutada?

Nutikodude programeerimiskeeli on erinevaid: QTP, C#, Java, PHP, Python, Ruby, JavaScript, Lua. Meie kasutame Lua keelt. See on üsna lihtne ja kergesti õpitav. Lisaks saab huviline sobiva programmi tingimuste ja tegevuste plokkidest kokku laduda. Näiteks valida kellaaja ja öelda, et igal tööpäeval kell 6:45 tuleb teatud seadmed sisse lülitada, olgu selleks kasvõi veekeetja või äratuskell.

Kas Indome lahendustele saab kasutaja ise nutitarkvara teha?

Nutitarkvara kui sellist on võimalik muidugi ka ise teha. Indome kasutab täna mitme erineva tootja tarkvara, kuid seadmete valikus on olemas ka võimalusi selleks, et oskaja inimene võiks täiesti enda tarkvara valmis nokitseda ja ise vastavalt oma vajadustele automaatikasüsteemi teha. Selleks on vaja üldjuhul arvuti külge ühendatavat USB pulka, mis nutikodu seadmetega suhtleb. Edasi on küsimus juba programeerija pädevuses.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Endover otsib eriosade ehitustööde projektijuhti

Endover KVB OÜ

30. aprill 2018

Endover otsib ehituse projektijuhti

Endover KVB OÜ

30. aprill 2018

Uudised