Eesti kinnisvaraturul tehti 2017. aaastal kokku 63 115 tehingut. Arvesse on seejuures võetud kõik võõrandamistehingud, milleks on ost-müük, kinkimine, vahetamine ja muud tehingud. Veidi üle 55% ostu-müügitehingutest toimus korteriomanditega.
Korteriomanditest eluruumide ostu-müügitehingute arv kasvas võrreldes 2016. aastaga 8,2%, kuid tehingute koguväärtus tõusis lausa 16,5%.
„Korteritehingute koguväärtuse suurt kasvu ja mõne asumi hinnahüppeid selgitab uute korterite kõrge osakaal. Korterite mediaanhinnad erinevad Eesti asulates palju, kõrgeima ja madalaima mediaanhinna vahe ulatub kümnetesse kordadesse,“ kommenteeris Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. Kui Tallinnas oli korteri ruutmeetri mediaanhind 1 681 eurot, siis Valgas oli see 126 eurot.
Hoonestamata elamumaa mediaanhinnad varieerusid 2017. aastal maakondade lõikes oluliselt, olles 0,5 €/m² Järva maakonnas ning 21€/m² Harju maakonnas.
Haritava maa turusektoris olid hinnatuimad Jõgeva, Järva ning Põlva maakonna põllumaad, kus hektari mediaanhind ulatus 3 300 - 3 400 euroni. Metsamaad olid suurima hektari mediaanhinnaga Võru ning Valga maakonnas, vastavalt 4 904 ja 3 760 eurot.
Maa-amet koondas kinnisvaraturu aastaülevaatesse kõikide vähemalt viie tehinguga asulate hinnatasemed ja seda kõikide kinnisvarasektorite lõikes. Aktiivseim oli kinnisvaraturg Harju maakonnas, kus toimusid ligi pooled kõikidest tehingutest. Vaata ülevaadet SIIT.