9. märts 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Üldise arenguprintsiibi järgi peaks majade, korterite ja tubade üldpind suurenema, sest suuremat peetakse mugavamaks. Sellele lähenemisele on hoogu juurde andnud ka viimaste aastate hea majanduslik olukord ja palgakasv.

Teisalt on kiirelt kasvanud hinnad ajanud eelarve kriitiliseks üsna paljudel ostuhuvilistel. Eelkõige saab neile korteriostul probleemiks piiratud laenuvõimekus.

Sellest tulenevalt on kinnisvaraarendajad vähendanud kahetoaliste korterite üldpinna vahemikku 42-46 ruutmeetrit ja kolmetoaliste üldpinna kuni 60 ruutmeetrini. Vähemaks on jäänud ka ülisuurte elutubade planeerimist, mis mõnel juhul võisid juba ise 35-40 ruutmeetrit üldpinda anda. Kasutut pinda on vähendatud ka nõukogude aegsetele planeeringutele iseloomulike koridoride ja läbikäidavate tubade arvelt.

Kuna ökonoomsete, väiksema lõpphinnaga uute kortertite järele on nõudlus püsiv, võib ennustada selliste korterite rajamise hoogustumist.