15. märts 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Notarid: vaja KOVi kinnitatud plaani

Notarid Tarvo Puri ja Merle Saar-Johanson Äripäeva veebiseminaride stuudios.
Foto: kinnisvarauudised.ee
Alates selle aasta algusest on korteriomandite seadmiseks vaja kohaliku omavalitsuse (KOV) ja arhitekti kinnitatud plaani, mis näitaks, et korteriomandeid saab soovitud moel üldse moodustada.

Veebiseminaril korteriomandite moodustamise uutest reeglitest rääkinud notarid Merle Saar-Johanson ja Tarbo Puri selgitasid, et üheks plaani kasutuselevõtu ja ruutmeetrite näitamisest loobumise põhjuseks oli vajadus suunata korteriostjaid veenduma, mida nad ostavad. Ehkki neid juhtumeid ei ole palju, on teada näiteks selline fakt, et ostjale jõudis alles peale notariaalset tehingut kohale, et tema soetatud korter asub ühe tasapinna asemel hoopis kahel korrusel. Ka on olnud segadust ruutmeetrite ning arusaamisega sellest, kuidas jooksevad korteriomandite välispiirded.

Korteriomandite seadmiseks vajaliku plaani võiks arhitektilt kohe küsida, et hiljem ei oleks täiendavat asjaajamist, soovitas notar Tarvo Puri.

Kui uusi korteriomandeid tehakse näites pööningule, võib eeldada, et kinnitatud plaaniga kaasneb ka kooskõlastusring, mille käigus tuleb Päästeametil anda hinnang uute korterite tuleohutusele.

"Kui Päästeameti kooskõlastus on ehitusloa andmise eelduseks, peab see kooskõlastus olema. Notaritena me seda väga ei tunneta, aga kui on eelduseks, peab olema," ütles notar Merle Saar-Johanson.

Veebiseminaril kerkis tuleohutuse teema üles ka teise nurga alt ja nimelt, kui naabrite vahel toimub tehing, millega müüakse tuba. Toa müügid ei ole väga sagedased, kuid aeg-ajalt juhtub, et suuremat elamispinda vajavad naabrid räägivad kõrvalasuva ning n-ö alakasutatud korteri omaniku pehmeks, et too ühe oma tubadest loovutaks ning lubaks selle liita kõrvalasuva korteriga. Sellisel juhul ehitatakse üks korterisisene vaheuks kinni ja tehakse kahe korteri vahele ka üks uus uks, kustkaudu ruumi kasutama hakatakse.

Kuna korterite välisseinad on ehitatud tulekindlateks ja uue ava tegemine lõhub tuletõkkesektsiooni, tekkis veebiseminaril osalejatel küsimus, milliseid kooskõlastusi oleks ukse tegemiseks ning naabrite vaheliseks tehinguks veel vaja.

Viimastel aastatel on olnud kasutusloa saamisel üheks enimlevinud takistuseks vastuollu minek kehtivate tuleohutusnormidega. See tähendab, et Päästeamet ei anna enne kulukate ümberehituste tegemist projektidele oma kooskõlastust ja muudatuste seadustamine peatub teadmata ajaks.

Järgmisel nädalal toimuval veebiseminaril “Tuleohutusaudit” (vt SIIT) selgitab tuleohutusspetsialist Ardon Kaerma, mida tuleb tuleohutusnorme silmas pidades tähele panna ja millised valikud välistavad hiljem kasutusloa saamiseks vajalike dokumentide hankimise ümberehitusi tegemata.

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474