Kinnisvarainimesed usuvad üürilepingute lühenemisse

Kontorihooned Ülemiste kvartalis. Pildil Gert Jostov, Technopolis Ülemiste juhatuse esimees.
Kontorihooned Ülemiste kvartalis. Pildil Gert Jostov, Technopolis Ülemiste...

Lähiaastatel on oodata, et büroopindade ruutmeetripõhine üür asendub üha rohkem koha- ja vajaduspõhise üüriga ning seejuures lühenevad üürilepingud oluliselt, ennustasid turuosalised Kinnisvarauudised.ee korraldatud Kinnisvarakonverentsil 2018.

Üürikontseptsioon on muutumas

Gert Jostov, Technopolis Ülemiste tegevjuht

Olen Ülemiste Cityt arendanud viimased 10 aastat ja nii head aega kui praegu, ei ole meie Ülemistes seni näinud. Laienevad kõik kliendid ja laienemine läheks veel kiiremini, kui oleks neid inimesi, keda nendesse ettevõtetesse palgata. Põhilaienejad on olemasolevad kliendid. Meie eesmärk on pakkuda tervikpaketti. Küsimus ei ole konkreetses üüritavas pinnas, vaid kogu paketis, mis klientidele kaasa tuleb ja me näeme järjest rohkem end teenust pakkuva ettevõttena.

Tavapärane üürikontseptsioon on muutumas. Üürileandja seisukohast läheb äri raskemaks, sest pikaajalised siduvad lepingud on meie hinnangul kadumas. Üritame end sellega kohandada ja selgitada nii finantseerijatele kui ka aktsionäridele, et me ei suuda enam garanteeritud lepingutulu 10 aastaks ette näidata. Peaksime oma tulemust näitama selle kaudu, mida me igapäevaselt teeme ja pakume. 

Ülepakkumise raskuspunkt vanematel pindadel

Henno Viires, RE Kinnisvara äripindade konsultant

Bürooruumide turul on ülepakkumine, ruutmeetreid on rohkem, kui leidub üürihuvilisi. Selle põhjuseks on uute büroopindade elav arendamine. Praegu on majanduskasvu hoogustumine ulatanud üürileandjatele abikäe. 2017. aasta teine pool oli uute büroopindade müügi mõttes väga hea. Ja ma võin täie kindlusega öelda, et 2018 äsja valminud hoonetel probleemi ette näha ei ole: mitte, et kõik saaksid aasta lõpuks oma majad täis, aga vajaliku täituvuse nad saavad ja tegelikult on paljud selle juba saavutanud.

Kogu ülepakkumise raskuspunkt on kandunud vanematele ärihoonetele, kust üürnikud on ära tulnud ja kust on tulnud valdav osa uusi ärihoonete üürijaid ning lepingute sõlmijaid. Natukene väiksem mure on see, mis saab aastatel 2019 ja 2020 uutest arendustest, kui praegu nii palju kliente turult ära korjatakse.

Turg tahab järjest enam paindlikkust

Indrek Hääl, BPT Real Estate Grupi tegevjuht

Investorid ja pangad vaatavad keskmist lepingute kehtivust ja üldjuhul tahetakse see siduda ka laenu pikkusega ehk kõik hakkab sealt pihta. Selge on, et keskmine lepingute pikkus hakkabki vähenema. Just paindlikkus on ettevõtetele oluline, sest pigem valitseb teadmatus, kuhu liigutakse ja mis tempoga, ja kus tahetakse olla. Meie olemegi loonud ühe nendest lühemaajalistest üürivõimalustest pikaajaliste kõrvale. Paindlikkus on üks osa, paindlikkus on kindlasti see, mida turg järkjest rohkem tahab saada. Kui rääkida suurematest üürilevõtjatest, tahavad ka suuremad üürilevõtjad saada paindlikkust. Paindlikkuse kõrval on ka teised aspektid, näiteks, kas sa tahad siduda end pikaks ajaks ja kui palju sa tahad investeerida. Kas sa tahad tulla kontorisse või hakata kontorit sisustama.

Ma arvan, et ärikinnisvaraturg läheb järjest enam sinnapoole, et ostetakse täisteenust pakkuvat ruumi, mis ongi alternatiiv pikaaegsele üürimudelile. Lähed sinna, arvuti kaenlas, ja võtad ühe toa või kaks ning nii pikaks ajaks, kui sul vaja on. Sul on seal kõik asjad lahendatud alates mööblist kohvimasinate, internetiühenduse ja sekretäriteenuseni. Ja see ei ole enam praegu ainult väikeste ettevõtete teema, vaid ka suurkorporatsioonid lähevad järjest enam seda teed.

Uuringud näitavad, et Ameerikas on paari aasta pärast 40% kogu uuest tööletulevast tööjõust freelancer’id ja nemad ei lähe enam tööle rangetesse korporatiivsetesse raamidesse. Nad tahavadki olla oma aja peremehed, teha koostööd erinevate ettevõtetega. Nemad on ka üks selline grupp, kelle jaoks sellised pinnad on loodud.

Inimesed mitte lihtsalt ei jaga bürood, vaid põhirõhk on ideede jagamisel, nad tahavadki koos töötada, nad on enamasti loomeinimesed, meediainimesed või arhitektid ja see on suund, kuhu ärikinnisvara valdkond rihib.

Kui äriplaan on elujõuline, saab arenduseks laenu ikka

Ero Viik, Swedbanki kinnisvarasektori juht

Kui meie klientidel läheb hästi, siis läheb ka pangal hästi. Ja kinnisvara tagatisel laenu andmine on meile üks väga oluline tuluallikas.

Kuskil 60% panga tuludest moodustab intressitulu ja ligi kolmandik ettevõtetele väljastatud laenudest on kinnisvaralaenud. Meie anname (endiselt – toim) meelsasti kinnisvara tagatisel laenu. Meie jaoks on lihtsalt oluline, et (pikaajaliste üürilepinguteta – toim) äriplaan oleks vitaalne ja need allikad, kust laen tagasi makstakse, oleksid meile arusaadavad ja reaalsed.

 Loe ka Ärikinnisvara hind sõltub üürilepingutest

Osale arutelus

  • Merit Pärnpuu, Äripäev

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised