Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitushinnaindeksis langenud enim tööjõukulu
Ehitushinnaindeks langes 2009. a. III kvartaliks statistikaameti andmetel aastaga 10,5%. Samas tuleb tõdeda ehitushinnaindeksi languse pidurdumist.
Indeksi komponentidest on endiselt suurema langusega tööjõud. Tööjõu komponent ehitushinnaindeksis langes aastaga 18,4%.
Kõige vähem langes ehitusmasinate komponent, mis kukkus kõigest 5%. Ehitusmaterjalide osa languseks jäi 7,3%.
Erinevate hoonete ehitushinnaindeksite lõikes olulisi erinevusi ei olnud. Nii eramu-, korruselamu-, tööstushoone- kui ametihooneindeksid langesid aastaga kõik vahemikus 10,1...10,7%.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeksid liikusid paralleelselt ehitushinnaindeksiga.
Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks langes aastaga 9,8%. Seejuures tööjõu kulu kukkus 18,2%.
Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100
Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100
Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks, 1997 .a . = 100
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.