Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Statistika: Eluruumide ehitus ei kata amortisatsiooni
2009. aastal lisandus olemasolevatele elamispindadele uusi elamispindu 0,47% eluruumide arvust ja 0,77% eluruumide pindalast.
Lisandunud ruutmeetrite kõrgem protsent näitab, et uued eluruumid on suuremad, kui Eesti keskmine eluruumi suurus.
Kui uue eluruumi kavandatavaks vanuseks lugeda ligikaudu 70 aastat, siis juurdekasvunumbrid näitavad, et uute elamispindade lisandumine ei kata olemasolevate amortisatsiooni.
See omakorda tähendab, et olemasolevate elamispindade keskmine kvaliteet langeb ning Eesti inimeste seeläbi elamistingimused halvenevad. Kui vaid rahakott kannataks, siis elamispindade kvaliteedi säilitamiseks vajaks Eesti jooksvalt eluruumide lisandumise buumiaegset taset.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Uue elamispinna ehitus võrreldes olemasoleva elamufondiga
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.