Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arvamus: Vormsi alustas tuuleveskitega võitlemist valest otsast
Seadmata korrakski kahtluse alla Vormsi elanike võõrandamatut õigust keelata oma saarel tuulest elektrienergia tootmine, on see lugu ometigi õpetlik.
1. augustil otsustas Vormsi üldkogu, et sellele saarele tuuleparke ei lubata. Peeter Ernitsa ennustus “Vormsi rahvas tõmbab tuulepargile vee peale” (ML 29.07.10) oli täide läinud. Pärast mitu kuud kestnud ühesuunalist agitatsiooni ei saanudki teisiti minna.
Vormsi vallavolikogu esimees Ivo Sarapuu ütles: “Tuulejõujaamad tähendaksid tööstusmaastikku. Risustaksid loodust ja rikuksid vaateid. Tuulepargid ei meeldi Vormsi inimestele.”
Tuulepark ei saagi tulla
Jutud Vormsile kavandatavast tuulepargist hakkasid saarel liikuma möödunud talvel. Kired kasvasid. Tuuleparkide vastu koguti sadu allkirju. Keegi ei taibanud aga esmalt järele uurida, kas tuulepargi ehitamine Vormsi saarele on ülepea reaalne.
Ei ole reaalne. Elektrienergia lõppeesmärk ei ole selle tootmine, vaid tarbimine.
OÜ Vormsi Tuulepark oleks saarele püsti pannud paarkümmend tuulejõujaama koguvõimsusega mõnikümmend megavatti. Vormsi nende toodangut ei vaja.
Mandriga aga ühendavad saart vaid jaotusvõrgu kaablid. Tuulepargi jaoks oleks vaja võimsamat põhivõrgu kaablit. Tehniliselt oleks selle merre laskmine mõistagi võimalik, ent läheks seesuguse tuulepargi jaoks ilmselt liiga kalliks.
Oleks Vormsi need asjad endale kõigepealt selgeks teinud, polnuks vaja allkirju kogude ega üldkogu kokku kutsuda.
Eesti suurima tuuleenergeetikavalla, Hanila vallavanem Arno Peksar sealtsamast Läänemaalt kommenteeris: “Ütlesin Vormsi meestele juba ammu, et mis te mässate. See, kes lubab teie saarele tuulepargi ehitada, tuleb kergeks tunnistada. Aga mind ei võetud kuulda.”
Külajuttude tasemel
Dokumendipõhiseid argumente tuuleparkide vastastel esitada ei olnud.
Hetkel kuum
Valla üldplaneeringus tuulejõujaamadele kohta ei ole ning planeeringut muuta pole kavatsetudki. Vormsi Tuulepark OÜ pole Vormsi valla võimudele kunagi esitanud ametlikku taotlust tuulepargi ehitamiseks.
Jutud Aulepa tuulepargi hirmutavast eeskujust ei pea paika. Sealne mürafoon vastab Tervisekaitseinspektsiooni andmetel kehtivale normatiivile.
Taas räägiti asjata kilomeetritest, mis lähimat tuulejõujaama lähimast elumajast lahutama pidavat. Mõõdetakse aga detsibelle. Lagedal maastikul levib heli kergemini kui näiteks läbi metsa või üle mäe.
Vormsi Tuulepark OÜ omanik Marek Tamm üldkogust osa ei võtnud. “Milleks? Loobusime Vormsile tuulepargi ehitamisest juba aprillikuus. Piisas ühest rahvakoosolekust mõistmaks, et seal selgitusi ei oodata ja süveneda ei soovita.” Oli n-ö palju kära mitte millestki.
On teisigi võimalusi
Loodus on vaieldamatult väärtus. Aga seda väärtust on hea tahtmise korral võimalik siduda teiste väärtustega. Maainimesed küsivad: aga mis meil neist tuuleparkidest kasu on? Maksavad ainult maamaksu, kuid seda saaks vald ka ilma tuulejõujaamadeta.
Jutt jumala õige! Ja see probleem on lahenemas. Näiteks kirjutavad Hanila vald ja Eesti juhtiv tuuleenergeetikafirma Nelja Energia OÜ lähiajal alla leppele, mille kohaselt maksab teine esimesele viis krooni iga toodetud megavatt-tunni pealt. Analoogilisi läbirääkimisi peetakse ka mitmel pool mujal.
Arno Peksar selgitas: “Veel parem oleks, kui makstaks seaduse põhjal. Näiteks võib ühe või teise tuulepargi tänane omanik selle kellelegi maha müüa ning siis ei pruugi leping enam kehtida. Seadust aga ei ole.”
Teiseks ei lase Hanila vallavolikogu enam üles panna tõepoolest häälekamaid käigukastiga tuulejõujaamu. Neid on selles vallas neli, ülejäänud kakskümmend kaks on ilma käigukastita. Ettepaneku tegi valla energeetikakomisjon.
Nii tulebki välja, et tuulepargid võivad kohalikele omavalitsustele ja kogukondadele meeldida küll. Keelustamine ei ole ainus ohjamisvõimalus.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 8. oktoobril ettevõtte võlakirjaprogrammi teise seeria avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on kuni 3 miljonit eurot. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 22. oktoober 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 17. oktoobril.
Enimloetud
2
Turureha liigub armutult edasi. Kas ehitajate õnn jääb üürikeseks?
4
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
5
Viimased uudised
A-klassi maja värsked korteriomanikud avastavad alles pärast sissekolimist, et kommunaalkulud võivad olla samasugused või isegi kõrgemad kui vanemates majades.
Konverentsid
Hetkel kuum
Turureha liigub armutult edasi. Kas ehitajate õnn jääb üürikeseks?
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele