Kaljuvee: rahale lisaks vaja mõistust

Elektrikatkestusi tuleb ikka ette, kuid on tähtis, et nendest kiiresti jagu saadakse. Kahjuks on Eesti Energia keskendunud ainult võrkude tehnilisele olukorrale ja seoses sellega viidatakse taas väga suurtele investeeringute vajadusele. Eesti Energia arvates on tormituuled andnud hea põhjuse taas raha juurde küsida. Heaks näiteks on siin Riigikogu liikme ja Eesti Energia nõukogu liikme Kalle Pallingu avaldused Postimehes. Tegelikult on Eesti elektrivõrgud Euroopa Liidu keskmisel tasemel.

Viimastel aastatel on võrkudesse investeeritud miljardeid kroone, mis on iseenesest ju hea ja õige. Samal ajal sõltub varustuskindlus või ülekandmise kindlus suurel määral ka võrgu haldamise struktuurist ja mis veel tähtsam – inimestest, nende motivatsioonist, arvust ja juhtimisest. Koos suurte tehniliste muudatustega elektrivõrkude uuendamisel muutis Eesti Energia ära ka võrkude haldamise ja remontimise süsteemi. Kaotati maakondade juhtimiskeskused, mis asendati Tallinnas ja Tartus asuvate juhtimiskeskustega. Ja nagu elu on näidanud, pole see muudatus end avariiolukordades õigustanud.

Seetõttu on kordades raskenenud väljalülitatud liinidel konkreetsete rikkekohtade kindlaks tegemine ja ka nendele reageerimine. Süsteemis töötab palju inimesi, kes teavad üldist olukorda, aga konkreetse kahjustuse avastamine ja parandamine on läinud kordades halvemaks. Teatavasti on Eesti Energia palgal olevaid elektrike drastiliselt vähendatud ning  teenust ostetakse enamasti sisse.