Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Õpetajate palgas on süüdi meeste vähesus
Ma ei mõtle neid mehi, kes koolides õpetajatena juba tööl on, vaid neid, kes sinna kunagi jõudnud pole, kuigi õpetajatöö neile sobiks. Ja neid, kes pole selle peale kunagi tulnud, et nad õpetajaametit armastada võiks. Sest kui Eesti koolides oleks mehi rohkem, oleks palgad kindla peale kõrgemad.
Aga mees ei lähe kooli õpetajaks. Eesti üldkoolides töötab 12 000 naise kõrval kõigest 2000 meest. Seega kuus korda vähem. Lasteaedades on pilt veelgi drastilisem – 8000 naisõpetaja kohta 27 meest.
Haridusvaldkond on naiste maailm. Naiste, kes on sageli oma mehest sõltuvussuhtes, sest ilma teise sissetulekuta nad toime ei tuleks. Naiste, kes saavad madala palga tõttu ka madalat vanemapalka ja muid sissetulekust sõltuvaid hüvitisi. Naiste, kelle pensionid on väikese palga tõttu imepisikesed.
Ja kes meestest siis tahaks astuda sellisesse viletsa töötasuga, kehva perspektiivi ja prestiižitusse valdkonda? Eriti sellises ühiskonnas, mis on – hoolimata sellest, et armastame muud mõelda – endiselt tugevalt kinni traditsioonilistes soorollides. Mees peab leiva lauale tooma. Kes meestest oma naisest vähem teenib, on tossike.
Nendes traditsioonilistes soorollides peitub ka haridusvaldkonna võimalus. Sest mehed on kasvatatud enda eest seisma. Kujutage, palun, ette situatsiooni, kus meessoost õpetajaid oleks koolides naistest kümme korda enam või vähemalt naistega võrdselt. Kas palgad oleksid tõesti siis praegusel tasemel?
Väidan, et mitte. Kui mehi oleks hariduses enam, võitleksid nad ka jõulisemalt suuremate palkade eest. Rind rinna vastas poliitikutega, kellest enamik on ju ka mehed. Ja koolidirektoritega, kellel on samuti palganumbri määramisel päris palju võimu (ja kes hoolimata naiste suurest ülekaalust valdkonnas on sageli samuti mehed).
Traditsiooniline arusaam mehe rollist on aga teisalt meeste koolijõudmise takistuseks, sest selle järgi on ebaloomulik, et mees osaleb lastekasvatusprotsessis nii intensiivselt. Selleni, et ühiskonnas väärtushinnangud ümber mõeldaks, kulub arvatavasti veel aastakümneid.
Seega ei jää naistel midagi üle kui astuda ise välja naise traditsioonilisest rollist – mis eeldab naiselt kannatlikku meelt ja missioonitunnet – ja palganõudmistega ise algust teha. Loodan, et eelmise nädala streigiga õnnestub õpetajatel peale enda eest seismise ka kooli rohkem mehi tuua.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.
Enimloetud
1
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
2
Riia taastab regionaalse metropoli staatust
6
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Viimased uudised
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
Riia taastab regionaalse metropoli staatust
Konverentsid
Hetkel kuum
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
Vaata, millised on üürikorterite ruutmeetri keskmised pakkumishinnad Tallinna linnaosades. City24.ee portaalijuht Karin Noppel-Kokerov: üüriinvestorid on jätkuvalt surve all
- ST
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele