Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Õpetajate palgas on süüdi meeste vähesus
Ma ei mõtle neid mehi, kes koolides õpetajatena juba tööl on, vaid neid, kes sinna kunagi jõudnud pole, kuigi õpetajatöö neile sobiks. Ja neid, kes pole selle peale kunagi tulnud, et nad õpetajaametit armastada võiks. Sest kui Eesti koolides oleks mehi rohkem, oleks palgad kindla peale kõrgemad.
Aga mees ei lähe kooli õpetajaks. Eesti üldkoolides töötab 12 000 naise kõrval kõigest 2000 meest. Seega kuus korda vähem. Lasteaedades on pilt veelgi drastilisem – 8000 naisõpetaja kohta 27 meest.
Haridusvaldkond on naiste maailm. Naiste, kes on sageli oma mehest sõltuvussuhtes, sest ilma teise sissetulekuta nad toime ei tuleks. Naiste, kes saavad madala palga tõttu ka madalat vanemapalka ja muid sissetulekust sõltuvaid hüvitisi. Naiste, kelle pensionid on väikese palga tõttu imepisikesed.
Ja kes meestest siis tahaks astuda sellisesse viletsa töötasuga, kehva perspektiivi ja prestiižitusse valdkonda? Eriti sellises ühiskonnas, mis on – hoolimata sellest, et armastame muud mõelda – endiselt tugevalt kinni traditsioonilistes soorollides. Mees peab leiva lauale tooma. Kes meestest oma naisest vähem teenib, on tossike.
Nendes traditsioonilistes soorollides peitub ka haridusvaldkonna võimalus. Sest mehed on kasvatatud enda eest seisma. Kujutage, palun, ette situatsiooni, kus meessoost õpetajaid oleks koolides naistest kümme korda enam või vähemalt naistega võrdselt. Kas palgad oleksid tõesti siis praegusel tasemel?
Väidan, et mitte. Kui mehi oleks hariduses enam, võitleksid nad ka jõulisemalt suuremate palkade eest. Rind rinna vastas poliitikutega, kellest enamik on ju ka mehed. Ja koolidirektoritega, kellel on samuti palganumbri määramisel päris palju võimu (ja kes hoolimata naiste suurest ülekaalust valdkonnas on sageli samuti mehed).
Traditsiooniline arusaam mehe rollist on aga teisalt meeste koolijõudmise takistuseks, sest selle järgi on ebaloomulik, et mees osaleb lastekasvatusprotsessis nii intensiivselt. Selleni, et ühiskonnas väärtushinnangud ümber mõeldaks, kulub arvatavasti veel aastakümneid.
Seega ei jää naistel midagi üle kui astuda ise välja naise traditsioonilisest rollist – mis eeldab naiselt kannatlikku meelt ja missioonitunnet – ja palganõudmistega ise algust teha. Loodan, et eelmise nädala streigiga õnnestub õpetajatel peale enda eest seismise ka kooli rohkem mehi tuua.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
„Neutra jaoks on jätkusuutlik kinnisvaraarendus olnud algusest peale põhimõtteline väärtus, mitte lihtsalt turutrend,“ tunnistab Neutra Grupi juht Kenneth Karpov. Seepärast lähtub Neutra kinnisvara arendades rahvusvaheliselt tunnustatud BREEAM-i ja LEED-i sertifikatsioonide nõuetest, et nende uute hoonete keskkonnamõju, energiakasutust ja sisekeskkonna kvaliteet vastaks kaasaja nõuetele.
Enimloetud
2
Vaata, mis seal toimus ja mis sinna tuleb!
3
Vaata, mis on ohukoht aastal 2026
4
Erkki Raasuke kinnisvaraarendajate suure tootlusega võlakirjadest: “Kui keegi tahab Vene ruletti mängida või lihtsalt vaadata tikuga, kas paagis on bensiini, siis andke tuld.” Eesti turul on veel üks tõsine pitser.
Viimased uudised
Vaata, mis on ohukoht aastal 2026
Vaata, mis seal toimus ja mis sinna tuleb!
Konverentsid
Hetkel kuum
Erkki Raasuke kinnisvaraarendajate suure tootlusega võlakirjadest: “Kui keegi tahab Vene ruletti mängida või lihtsalt vaadata tikuga, kas paagis on bensiini, siis andke tuld.” Eesti turul on veel üks tõsine pitser.
Vaata, mis on ohukoht aastal 2026
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele