Kaalukauss on reaalteaduste poole kaldu

Tekib aga küsimus, kui paljudele positsioonidele sotsiaalteadusi õppinud inimene tegelikult kandideerida sooviks ja kui suur hulk neist on seotud tema erialaga.

Meie statistika näitab, et sotsiaalteadusi õppinutele on inimese kohta erialaseid tööpakkumisi keskmiselt vähem kui reaalteadusi õppinud isikutele, konkurents ühe tööpakkumise kohta on suurem ning seega võimalused ülikoolis omandatud erialal tööle hakata väiksemad. Teisalt võivad aga sotsiaalteaduste eriala omandanud inimesed olla tööturul paindlikumad, teades juba ette, et erialase töö leidmisel võib tekkida raskusi. Nad teavad, et peavad ise endale võimalusi tekitama ja lahendusi leidma.

Viimane aspekt on töötasu. Kui vaadata erialast haridust nõudvaid tööpakkumisi, siis valdavalt on reaaleriala haridust nõudvate tööpakkumiste puhul töötasud kõrgemad. Kindlasti on näiteid, mis ei kinnita reeglit ja mõjutavad n-ö keskmise palga statistikat, kuid valdavalt on kaalukauss reaalteaduste poole kaldu.

Seega võttes arvesse tööturu praegust olukorda ning vaadates tulevikku, on lähemas perspektiivis kindlasti palju ära teha reaalteaduste erialadega. Mõningate suure potentsiaaliga erialadena võib välja tuua IT-ga seotud erialad, energeetika.

Ent selle kõige juures tuleb silmas pidada, et erialavalik ei taga veel head töötasu ja kindlat töökohta. Selle tagab ikkagi inimese sihipärane tegevus, endale sobiva eriala valimine (teades enda tugevusi), oskus ennast tööandjale müüa ja karjääri planeerimine, olgu tegemist sotsiaal- või reaalteadustel põhineva erialaga.

 

 

Autor: Haldusuudised.ee