Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pindi: buumijutt on liialdus, kuid kriis on läbi
Viimastel nädalatel on kirgi kütnud väited, et kinnisvarakriisi selgroog on murtud. Agaramad ja loomingulisemad lugejad on seda tõlgendanud nii, et järelikult on kinnisvaraturul juba uus buum, kirjutab Pindi Kinnisvara analüütik Siim Simson.
On tõsi, et turul on veel tuhandeid peresid, kelle poolt kunagi soetatud vara maksumus jääb tugevalt alla selle ostuks võetud laenu jäägile. Võimalik, et selliseid objekte jääb veel aastateks, ent see ei tähenda, et turul valitseks ikka kriis selle sõna sügavamas tähenduses.
Kriisi all peab enamik majandusinimesi silmas üleüldist ühiskonnas levivat emotsionaalset madalseisu, millest tingitud otsused piiravad tarbimist ning mõjutavad kauplemisaktiivust ning seeläbi ka toodete ning teenuste hinnataset. Üldistatult võib öelda, et buum on kriisi vastand: piiramise asemel on esikohale tõusnud tarbimine ning sellele kõikvõimalike (eelkõige rahaliste) vahenditega kaasaaitamine. Tegelikkuses on muidugi turufaase märksa rohkem kui kriis ning buum.
Kui hindame tänast elukondlikku kinnisvaraturgu, siis hoolimata üksikisiku kurbadest lugudest ei saa me hetkeolukorda enam kuidagi kriisiks nimetada. Eesti 17 suurema linna (15 maakonnakeskust, Kohtla-Järve ja Narva) tehingute arv kasvas 2011. aasta 9356 tehingult 12 384 tehingule 2012. Kauplemisaktiivsus kasvas seega vaid ühe aastaga 32% võrra.
Tarbijate kindlustunde indikaator on üle ajaloolise keskmise, jaanuaris oli see -4. Plussis on see indikaator olnud vaid buumi tipus ning vahetult enne euro käibelevõttu.
Võlalõksu jäänud inimeste arv kahaneb kinnisvarahindade taastumise taustal pidevalt. Kinnisvaratehingud, mis sooritatud enne 2005 novembrit, on kasumis. 2005. aasta november oli ka kõige aktiivsem kauplemisperiood Eesti kinnisvaraturu ajaloos, seega väide, et see on turu arengut hinnates oluline verstapost, pole liialdus. Lõviosas on veel kahjumis tehingud, mis jäävad ajavahemikku 2005 november kuni 2009 jaanuar. Viimasest daatumist edasi sooritatud ostud on taas plusspoolel.
On loomulikult inimlikult kahju kõikidest buumiharjal ostu teinud isikutest, kes pole siiani olukorrast välja rabeleda suutnud. Kuid see kajastab toonaseid halbu otsuseid, mitte tänast turukonjunktuuri. Loodan, et uut kinnisvarabuumi Eestis niipea ei tule, sest kõik buumid on paljudele turuosalistele ainult häda ja viletsust toonud. Kuid väita, et me oleme siiani kriisis, on asjatundmatu liialdus.
Lõpetuseks: kas asjaolu, et Tallinna börsi aktsiakursid pole taastanud oma kunagist hiilgust, tähendab, et börsil on kriis? Kui ei, siis miks sedasama mõtet laiendatakse kinnisvaraturule?
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
3
“Lutheri kvartalit ostes oleks võinud targemini käituda“
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele